Kolmapäeval võttis Riigikogu valitsuskoalitsiooni saadikute häältega vastu perehüvitisi kärpiva seaduseelnõu. Seadusega soovitakse ümber pöörata vähem kui kuus kuud tagasi kõigi Riigikogu erakondade ülese konsensusega vastu võetud toetuste tõus, mis on ilmne Põhiseaduse kaitse all oleva õiguspärase ootuse rikkumine.
Isamaa fraktsioon pöördus seoses seaduse mittevastavusele Põhiseadusega Vabariigi Presidendi poole üleskutsega jätta perehüvitiste kärpimise seadus välja kuulutamata.
„Isegi seaduse eestvedajad on tõdenud, et perehüvitiste kärpimises esineb Põhiseaduse kaitse all olevate õiguste riive. Nende selgituses pühendab aga eesmärk abinõu ehk riigi eelarveseisu parendamise nimel võib rikkuda perede õiguspärast ootust. Lisaks rõhutatakse, et kuna seadus on kehtinud nõnda lühikest aega, nõrgendab see õiguspärase ootuse kehtivust. Tegu on tõlgendusega Põhiseadusest, mis õõnestab Eesti inimeste usku riigi toimimisse,“ seisab Isamaa fraktsiooni pöördumises.
„Riigikohus sõnastas juba 1994. aastal oma otsuses asjas nr III-4/A-5/94 õiguspärasest ootusest rääkides põhimõtte: „Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.“ Pärast perehüvitiste tõusu langetasid sajad Eesti perekonnad otsuse laps saada, sest tõusnud toetused andsid neile kindluse, ka kõrge inflatsiooni olukorras, et pere kasvatamine on neile finantsiliselt jõukohane. Otsus, mis puudutab peret aastakümneteks, langetati kindlustundega tuleviku suhtes, sest selle taga seisid kõik Riigikogus esindatud poliitilised jõud. Nüüd võetakse lasterikastelt peredelt ära aastas minimaalselt 2400 eurot, koos teiste seadusmuudatustega enamgi, mis on selgelt sõnamurdlik.“
