Isamaa volikogu võttis vastu poliitilise avalduse, milles rõhutatakse vajadust panustada senisest enam Eesti julgeolekusse ja piiritaristu rajamisse ajutisele kontrolljoonele. Ühtlasi leiab Isamaa, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasiliikumine on tänases olukorras vastutustundetu.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei ole koalitsioon suutnud tekkinud ohte adekvaatselt hinnata ning on selgelt alahinnanud vajadust panustada riigikaitsesse ja julgeolekusse.
„Isamaa on alates kevadest rääkinud, et üha keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras on valitsusel vaja tervikkäsitlust, mis puudutaks taristu kiiremat väljaehitamist ajutisele kontrolljoonele ja Eesti seadusandluse muutmist migratsioonisurve ennetamiseks,“ ütles Seeder.
Ta lisas, et valitsuse sõnumite põhjal jääb mulje, justkui ei oleks rahvusvahelises julgeolekuolukorras midagi muutunud. „Välisministeerium näitab jätkuvalt üles initsiatiivi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimiseks. Seda olukorras, kus Venemaa on Ukraina piiridele koondanud ligi 100 000 sõdurit ning nõudnud mõjusfääride poliitika taastamist Euroopas,“ rääkis Seeder, kelle sõnul ei tohiks praeguses olukorras Eesti-Vene piirilepinguga edasi liikuda.
Poliitiline avaldus
Läti ja Leedu ning ka Poola on sattunud organiseeritud rünnaku alla. Eesti liitlaste vastu toimub agressioon, mida korraldab Valgevene ning mis toimub Venemaa toel.
Venemaa on Ida-Euroopas juba aastaid ellu viinud poliitikat, mis tekitab konflikte. Ebaseaduslike piiriületajate viimisega Poola, Leedu ja Läti piiridele – Euroopa Liidu välispiirile – avati uus rinne Gruusia ja Ukraina konfliktide kõrval. Lisaks on Ukraina piirile toodud ligikaudu 100 000 Vene sõdurit ning Venemaa soovib taastada mõjusfääride jaotamise julgeolekupakti.
Kõikide nende sammude tõttu on tekkinud meie regioonis vastasseis, mis vajab selget poliitilist juhtimist ning Eesti valitsuse otsustuskindlust. Kahetsusväärselt ei ole tänane valitsus suutnud tekkinud ohte adekvaatselt hinnata ning on alahinnanud vajadust panustada riigikaitsesse ja julgeolekusse:
• 20. septembril ütles peaminister Kaja Kallas Riigikogus: „Sellist immigratsiooniohtu piiridele, mis tingiks ajutiste tõkete rajamise Eesti idapiirile ja merepiirile, ei ole vastavad ametkonnad prognoosinud …“
• 10. novembri kohtumisel Eesti ja Venemaa Välisministeeriumite esindajate vahel andis Eesti valitsus sõnumi, et Eesti on valmis piirilepingu ratifitseerimisega edasi liikuma.
• Samal ajal ei nähta ka vajadust Kagu-Eesti ajutise kontrolljoone alalise piiritaristu kiiremaks väljaehitamiseks.
Julgeolek on meie iseseisvuse vundament, milleta ei ole võimalik hoida Eesti rahvast, keelt ja kultuuri. Valgevene ja Venemaa agressioon meie regioonis näitab selgelt, et Eesti peab kiiremas korras astuma samme, mis suurendaksid meie kaitsevõimet ja julgeolekut.
Isamaa volikogu leiab, et Eesti-Vene piirilepinguga edasi liikumine praeguses julgeolekuolukorras on vastutustundetu. See annab meie ühiskonnale ja liitlastele vale signaali, justkui Eesti ei tunnistaks ohtu ja lisapingeid, mida tekitab Vene Föderatsiooni tegevus meie regioonis.
Eesti valitsus peab selgesõnaliselt hukka mõistma Venemaa katsed mõjusfääride poliitika taastamiseks Euroopas ning kutsuma üles NATO riike pakkuma sõjalist abi Ukrainale.
Kagu-Eesti ajutisele kontrolljoonele alalise piiritaristu ehitamist tuleb oluliselt kiirendada ning välja ehitada täies mahus. Arvestades üha kasvavaid pingeid ja ohte meie regioonis, ei ole senine plaan, ehitada piirirajatised valmis 2026. aastaks, piisav. Erinevalt tänastest plaanidest tuleb tagada seirevõimekus ja tõkendid terve piiri ulatuses.
Eesti seadusandlust tuleb kaasajastada, et ebaseaduslikult riiki sisenenud isikud oleks võimalik koheselt tagasi saata. Ebaseaduslikku piiriületust on kasutatud poliitilise relvana 2008., 2015. ja 2021. aastal. Sellise relva üha sagenev kasutamine näitab, et Eesti seadusandlus tuleb üle vaadata ning teha täiendused, mis võimaldavad ebaseaduslikult riiki sisenenud inimesed koheselt teisele poole piiri tagasi viia.
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad säilitama ühtsuse. Valgevenele kehtestatud sanktsioone tuleb karmistada ning EL-i liikmesriikide sammud kriisiolukorra lahendamiseks peavad olema koordineeritud.
