Esmaspäeval kogunenud Riigikogu transiidi ja logistika toetusrühma koosolekul räägiti aktsiiside ja veeteede tasude mõjust majandusele ja riigieelarvele ning ettevõtluse konkurentsivõimele. Arutelul osalesid riigikogu liikmed, majandusminister Taavi Aas ning rahandusministeeriumi ja ettevõtjate esindajad.
„Tänu veeteetasude vähendamisele on Eesti sadamate kaubamaht kumulatiivselt kasvanud 10 protsenti ning tänu kütuseaktsiiside langetusele on paljud ettevõtted taas avastanud rahvusvahelise põhja-lõuna transpordikoridori, mis on kaasa toonud RO-RO transpordi 15-20 protsendi suuruse kasvu,“ selgitas toetusrühma esimees, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk.
Ta lisas, et 2021. aasta I kvartali väliskaubandusstatistika järgi teenis Eesti maantee kaubaveoteenuste valdkonnas eksporditulu 65 miljonit eurot – seda on üle 600 protsendi võrra rohkem, kui viimase viie aasta keskmine kvartaalne eksporditulu. 2021. aastal võib I kvartali tulemuste pealt ennustada, et Eesti eksporditulu on ligi 300 miljonit eurot ehk rohkem kui viimase seitsme aasta jooksul kokku.
Aivar Kokk rõhutas, et nii veeteede tasude kui aktsiisipoliitika puhul tuleb jälgida naaberriikide tegevust. „Eesti ettevõtete jaoks on oluline, et Eesti riik ei asetaks nende õlgadele võrreldes naaberriikidele liigset maksukoormust. Aktsiisipoliitika ja veeteede tasude puhul peab valitsus jälgima Leedu ja Läti maksupoliitikat. Vastasel juhul nõrgestame meie ettevõtete konkurentsivõimet,“ ütles Kokk.
„Veeteetasude langetamise otsus on end õigustanud ning seda tuleks teha ka järgnevatel aastatel. Enne sügisel algavaid järgmise aasta riigieelarve arutelusid oleks vaja täpsustada aktsiiside langetamise positiivseid mõjusid Eesti majandusele ja nende numbrite alusel saab teha otsused järgnevateks aastateks,“ ütles majandusminister Taavi Aas.
Rääkides veeteetasude konkurentsivõime Läänemere piirkonnas tänas MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist Riigikogu transiidi ja logistika toetusrühma esimeest Aivar Kokka sisutiheda arutelu võimaldamise eest. „On heameel tõdeda, et tekkinud on vastastikune mõistmine veeteetasude konkurentsivõimelisemaks muutmise osas. Veeteetasude tänasest tasemest 50 protsendil hoidmine tagab majandusele omakorda täiendava teenimise võimaluse,“ lausus Valgerist.
Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat märkis diisliaktsiisi langetamise kohta, et kuna ligi pool veofirmade kuludest on seotud diislikütuse soetamisega, siis madala aktsiisi abil suutsid lõpuks meie vedajad naabritega konkureerida nii rahvusvahelistel vedudel ja samas ka Eesti siseturgu tagasi võita. „Sellest annavad tunnustust ka diislikütuse jaemüügi numbrid, mis olid 2021 esimeses kvartalis 19 protsenti suuremad kui aasta varem,“ ütles Mart Raamat.
