Uus valitsus lubas ametisse astudes üpris häälekal moel teiste riikidega suhteid ja mainet parandada. Siin on ainet mõtiskluseks. „Kuhu me siis tüürime?“ küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) teemakohases sotsiaalmeediapostituses.
„Soomega ei suuda me hetkel kahepoolselt küsimusi lahendada, vaid peame nende peale Brüsselisse kaebusi kirjutama. Suhted on muutunud nähtavalt pingeliseks.
Suhted meie regiooni suurima liitlase Poolaga on muutunud keerulisemaks pärast valitsuse õnneks äpardunud katset kutsuda tagasi kaitseatašee Varssavis. See kutsus esile tugeva Poola protesti ja andis meilt paraku tugeva signaali, et kaitsekoostööd Poolaga ei peeta enam nii prioriteetseks. See on Eestile juba julgeolekuprobleem.
Suhetes Idapartnerluse riikidega on sama märgiline kaitseatašee tagasikutsumine Gruusiast. Grusiinid kindlasti nii tugevalt ei protesteeri, kuid seda märgilisem see samm nende ja regiooni riikidele on, arvestades Eesti varasemat panust. See on meie saadetud signaal, mis tekitab probleeme Gruusiale nende niigi hapras poliitilises olukorras.“
Partneritega probleemide esilekerkimise kõrval on Reinsalu sõnul tehtud tõepoolest katse soendada suhteid Venemaaga, kuid nagu arvata oligi, lõppes see praeguses kontekstis paraku tühilasuga ja pigem tekitas meiega samameelsetes riikides küsimusi.
„Eestis resideeruv üks mõjukas suursaadik tunnistas mulle, et kaugvaates on Eesti tegelik maineprobleem veel jupp aega see kuvand, et olime sel kevadel maailma number 1 koroonaviiruse levikult,“ märgib Reinsalu ning lisab, et kuna enamik inimesi iga nädal muutuvaid numbreid ei uuri, on nimetatud kuvandil paraku mõju riigile turismi tulevase sihtkohana.
