Riigikogu liige ja Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) leiab, et kuigi valitsus on astunud ka mitmeid positiivseid samme, siis praktilise juhtimise osas on esimese saja päeva kestel lati alt läbi joostud.
Reinsalu kirjutab sotsiaalmeedias, et ametisse astudes lubas valitsus, tähtsaima ülesandena tegeleda koroonakriisiga. Mis aga juhtus? Ekspertidele vilistades lükati vajalikke meetmeid kõheldes edasi, mille tõttu tuli hiljem katastroofi vältimiseks palju radikaalsemaid samme astuda.
„Selle tulemusel jõudis Eesti valitsuse ametisse astumise järel viiruse leviku näitajatega kahe kuuga maailma tippu. Otsene miinus 600 miljonit lisaeelarve näol radikaalsete piirangute kompenseerimiseks, ettevõtjate kaotatud tulu, ühiskonna sulgemine, kaotatud inimelud. Valitsuse kolme ametis oldud kuuga paraku kolmekordistus koroonanakkusega inimeste arv riigis.“
Koroonakriisist väljumiseks, meenutab Reinsalu, lubati kiiret vaktsineerimist. „Eakate vaktsineerimise osas lubasid nii peaminister kui terviseminister, et valitsus vastutab, et aprilli lõpuks on vaktsineeritud 70 protsenti üle 70-aastastest ja mai esimese nädala lõpuks 80 protsenti üle 80-aastastest. 70-aastaste puhul ei suudetud lubadusest kinni pidada, üle 80-aastastest on vaktsineeritud tänaseks mehi 63 ja naisi 55 protsenti. Tagajärjeks on oht tervisele ja eludele kõige haavatavamas grupis,“
Midagi head pole ette näidata ka Eesti julgeolekule pühendumise osas. Selle asemel alustati plaanitud riigikaitsekulude massiivse kärpimisega, mida looritatakse orwelliliku jutuga, et vähem on rohkem.
Ja kui Reformierakond lubas viia riigieelarve struktuursesse tasakaalu aastaks 2023, siis kinnitatud eelarve strateegia järgi on aastaks 2023 plaanitud hoopis miinus 2.9 protsenti ning loobuti ka eelmise valitsuse kavandatud eelarverevisjonist.
Mida valitsus teeb?
Reinsalu hinnangul tegeleb valitsus jooksvalt eelmise valitsuse ette valmistatud teemade haldamisega ning seejuures on eelmine valitsus üle külvatud tänitava manamisega, kuidas kõik oli halvasti.
„Seda viljeleb muidugi Reformierakond. Keskerakond uurib sel ajal tähelepanelikult oma kinganinasid. Kinganinadest veel. Valitsus lubas tegelikke samme võitluses korruptsiooniga. Tulemus: mitte midagi. Nüüd hoopis Reformierakond uurib kinganinasid,“ piltlikustab Reinsalu.
Ka maksurahu osas pole midagi head. Järgmisel aastal tõuseb kütuseaktsiis ning kaotatakse eluasemelaenude intresside maksuvabastus.
Teatavasti lubas valitsus hoolitseda Eesti maine eest. Mäletatavasti hoiatas tänane kaitseminister Kalle Laanet opositsioonis olles, et kaitsekulude kärbe rikub Eesti mainet. Ju läksid toonased hoiatussõnad meelest. Tiit Pruuli on aga nimetanud, et kõrgete vahepealsete viirusenumbrite tõttu on Eesti saanud maineliselt tugeva tagasilöögi, mis kahjustab meie turismi.
Positiivsed sammud
„Kindlasti on valitsusel mitmeid positiivseid samme 100 päevast. Esiteks, tundub, et loobuti vähemalt esialgu vihakõne kriminaliseerimise seadusest. Teiseks, et ei juletud tagasi pöörata pensionireformi ning kolmandaks, soovitakse erastamistega edasi minna. Ja muidugi on nad viisakad ja vagurad, erinevalt eelmises valitsuses suud pruukinud EKRE-st. Kuid ega viisakus ei kompenseeri juhtimise nõrkust,“ leiab Urmas Reinsalu.
Just keset ülemaailmset viirusekriisi ning meie maailmajaos olevat julgeolekukriisi on valitsus Reinsalu hinnangul paraku just praktilise juhtimisega jooksnud lati alt läbi.
„Eksperdid ütlevad: kehtestage piirangud, viirusetorm läheneb. Valitsus: aga populaarne on hoopis piiranguid leevendada. Vene tankid on Ukraina piiril. Valitsus: kärbime kaitsekulusid ja ehitame selle raha eest…..uue keskkonnaministeeriumi hoone,“ ilmestab Reinsalu, kelle hinnangul on asi tegelikult naljast kaugel.
„Riigi juhtimine ei ole pressiteadete tegemine. Kui oled valitsus, siis valitse,“ on Reinsalu resoluutne ning loodab, et meedia ei lähe valitsuse saja päeva analüüsil õnge ega loetle mitte pikki lohisevaid tööplaani tabeleid, vaid hindab olemuslikku juhtimisotsuste kvaliteeti.
