Rahvastikuminister Riina Solman saatis sotsiaalminister Tanel Kiigele ettepaneku muuta seadust, et kaitsta enneaegsete laste emasid praeguse ebavõrdsuse eest.
Kui enneaegne laps tuleb ilmale enne 28. rasedusnädalat, antakse praegu emale haigusleht, mis tagab talle vaid 70 protsenti eelmise aasta keskmisest palgast. Muudatusettepaneku järgi aga tuleks anda ka nii varakult sündinud laste emadele sünnitusleht kohe lapse sündimisel, mis tagab neile 100 protsenti varasemast keskmisest palgast.
„Sügavalt ennetähtaegse lapse sünd on alati ootamatu ning tekitab lapsevanemates hirmu ja teadmatust. See on emotsionaalselt ülimalt keeruline aeg, milleks lapsevanem ei saa kuidagi ennast ette valmistada,“ kirjutab Solman.
Rahvastikuminister leiab, et naisi, kelle laps sünnib enne 28. raseduse nädalat, ei tohi kohelda hüvitise määramisel ebasoodsamalt kui neid naisi, kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem. „Riik peab tagama sel keerulisel perioodil perele maksimaalse toe, et lapsevanemad võiksid keskenduda vaid kõige olulisemale – oma lapsele,“ leiab Riina Solman.
Eestis sünnib igal aastal pisut rohkem kui 700 enneaegset last. Lisaks võrdsele kohtlemisele materiaalses mõttes on rahvastikuministri soov, et riik pakuks emadele ja isadele, kelle perre on sündinud enneaegne laps, ka maksimaalselt psühholoogilist tuge raseduskriisinõustamise ja kogemusnõustamise näol.
Kirjas sotsiaalminister Tanel Kiigele teeb rahvastikuminister teisigi ettepanekuid, mis puudutavad naistele hüvitise maksmist ja võrdset kohtlemist juhtudel, kui enneaegne laps sünnib surnuna või laps sünnib enne plaanitud tähtaega elusana, kuid sureb enne 28. nädala täitumist.
Lisaks soovib rahvastikuminister, et arsti määratud juhtudel rasedusega seotud haigestumise puhul maksaks haigekassa naisele haigushüvitist esimesest päevast ning 100 protsenti varasemast palgast praeguse 70 protsendi asemel.
