Tänavu 28. mai seisuga on Eestimaa teedel liikluses hukkunud 21 inimest. Kaks rängimat õnnetust, mille põhjustasid joobes juhid, toimusid jaanuaris Saaremaal ja maikuu alguses Põlvamaal. Neis avariides jättis elu viis inimest.
11. jaanuaril põhjustas avariis ellu jäänud joobes juht kolme hukkunuga liiklusõnnetuse Saaremaal. Prokuratuur süüdistab kolm inimest surmanud autode kokkupõrke põhjustanud meest mõrvas, mis on Eesti õiguspraktikas liiklusõnnetuste puhul tavapäratu. „Prokuratuuri süüdistuse järgi teadis 34-aastane mees, et oli raskes joobeseisundis, sõitis teadlikult ja tahtlikult oluliselt kiiremini lubatud piirkiirusest ning liikus tahtlikult vastassuunavööndisse kohas, kus möödasõit on keelatud,“ selgitas prokurör Rainer Amur oma otsust Postimehele ning lisas, et traagilise avarii põhjustanud juht pidi teadma, et ohutu möödasõit saab sõltuda vaid juhusest.
2. mail toimus Põlvamaal Kanepi valla Abissaare külas ränk liiklusõnnetus, milles hukkus 27-aastane sõidukijuht ja 23-aastane kaasreisija. Ekspertiis kinnitas, et mõlemad hukkunud olid väga raskes joobes. Lõuna Prefektuuri politseimajor Ottomar Virk ütles õnnetust kommenteerides ERR-ile, et teadaolevalt tegi BMW juht enne traagilist avariid suurel kiirusel möödasõitu ühest sõidukist, misjärel kaotas peagi masina üle kontrolli ning sõitis veidi maad eemal teelt välja vastu puud. “Võrrandis olid olemas pea kõik näitajad, miks sõit nii traagiliselt lõppes: suur kiirus, joove, turvavöö mittekasutamine tagaistmel ning siledad rehvid,” ütles Virk.
Neid kahte traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetust ühendab muu hulgas asjaolu, et mõlema puhul olid juhid eelnevalt politsei huviorbiidis ning seda ka seoses joobes juhtimisega ja kiiruse ületamisega.
Valitsus toetab ettepanekuid joobes juhtimise vähendamiseks
Valitsuskabinet toetas 28. mail ettepanekuid, mis aitavad ennetada joobes juhtimist, sellest põhjustatud liiklusõnnetusi, laiendada alkoholi tarvitamise häire ravi võimalusi ning karmistab karistusi inimese hukuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
„Joobes juhtimine on tõsine probleem, millega peab ühiskonna tasandil tegelema. Olukord ei ole läinud viimastel aastatel paremaks ja pigem näitavad 2020 esimese viie kuu andmed, et kriminaalses joobes tabatud juhtide osakaal on võrreldes eelnevate aastatega kasvamas. Iga joobes juhi põhjustatud surmaga lõppenud õnnetus on liiast. Alles aasta alguses kaotas sellises õnnetuses Saaremaal elu kolm inimest,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.
Justiitsministri sõnul ei piisa ainuüksi karistuste karmistamisest, vaja on tegeleda alkoholist põhjustatud kahjude ennetamisega laiemalt – kujundada taunivat suhtumist liigtarvitamisse, kui sellega kaasneb juhina liikluses osalemine ja pakkuda ravivõimalusi neile, kel on väljakujunenud sõltuvus. „Kui raske õnnetus on juba aset leidnud, tegeleme tagajärgedega. Oluline on, et selliseid õnnetusi oleks võimalikult vähe ja inimene ei istuks joobes peaga autorooli. Selleks saab mitme ministeeriumi koostöös päris palju ära teha,“ rõhutas Aeg.
Valitsuskabinet toetas ettepanekuid, mis aitavad ennetada joobes juhtimist ja sellest põhjustatud liiklusõnnetusi, laiendada alkoholi tarvitamise häire ravi võimalusi ning karmistada karistusi inimese hukuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
Selleks, et joobes juhtimisi oleks tulevikus vähem, tegi justiitsministeerium mitmeid ettepanekuid. Mootorsõiduki juhtimine kriminaalses joobes toob tulevikus juhile kaasa juhtimisõiguse ja tervisetõendi automaatse peatumise. Kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimine on piisav põhjus, et enne juhtimisõiguse taastamist lasub joobes juhil endal tõendamiskoormus, et tema tervislik seisund sealhulgas näiteks alkoholi tarvitamise harjumused lubavad tal liikluses juhina edaspidi üldse osaleda või peab ta enne juhtimisõiguse taastamist tegema korrektiive oma tarbimisharjumustes ja vajadusel otsima abi ravile pöördumise näol.
„Väga oluline on alkoholi tarvitamise häire ravivõimaluste laiendamine. Eestis on hetkel võimalik ravida kokku ligikaudu 3200 patsienti aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Tegime ettepaneku tõsta ravivõimekust veel vähemalt 675 inimese võrra,“ märkis justiitsminister.
Siseministeerium tegi ettepaneku tõsta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise maksimaalset karistust neljalt aastalt viiele ja joobeseisundis raske liiklusõnnetuse põhjustamise karistuste ülemmäära 12 aastalt 15 aastale. Justiitsministeerium töötab seadusemuudatused välja, kaasates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi.
Justiitsministeerium teeb analüüsi joobes juhtimise kuritegude menetluspraktika muutmise vajaduste, s.h sõiduki konfiskeerimise võimaluste laiendamise kohta ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab koos teiste ministeeriumidega mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi kasutuselevõtmise ettevalmistusi.
