1.POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
Üldised märkused
1.julgustab Euroopa Liitu kasutama võimalust automatiseerida protsesse ja korduvaid ülesandeid masinate ja tehisintellekti rakendamise abil, mis suudavad ülesandeid täita palju suuremas ulatuses ja palju kiiremini kui on inimvõimuses;
2. rõhutab, et tehisintellekt on praegu ja ka edaspidi majanduse ja ühiskonna jaoks väga pöördelise mõjuga, ning nõustub seepärast sellega, et on vaja kindlat Euroopa tehisintellekti raamistikku;
3.jagab seisukohta, et poliitikakujundajad peavad tagama tehisintellekti keskkonna ja ökosüsteemi eetikasuuniste[1]väljatöötamise;
4.hoiatab, et ei tohi lasta silmist inimese vaatepunkti ja lisaväärtust ega tugineda ainuüksi tehnoloogiale, sest kuna ühiskonnas tuntakse muret masinõppe kasutamise rakendamise pärast, kus luuakse algoritme otsustusprotsessi automatiseerimiseks või abistamiseks ja avaliku sektori töötajate automatiseeritud hindamiseks2;
5.juhib tähelepanu avaliku (ELi, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi) ja erasektori ühistele jõupingutustele, et järk-järgult suurendada üldist investeeringumahtu 2020. aastaks ja ka edaspidi;
6.rõhutab, kui oluline on tehisintellekti edendamiseks ELi eri poliitikameetmete ja programmide (nt EFSI, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa horisont, digitaalne Euroopa, Erasmus) parem koostoime;
7.leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid lähiaastatel investeerima tehisintellekti ja samuti hoogustama erasektori investeeringuid sellesse, ühildades selle töö riiklike ja ELi strateegiatega, mille eesmärk on vältida eurooplaste muutumist ainult väljaspool Euroopat toodetud lahenduste tarbijateks;
8.märgib, et investeeringud tehisintellekti peavad käima käsikäes kodanike, töötajate, ettevõtjate, tööstuste ja haldusasutuste ümberõppega;
9.tuletab meelde Tallinna Deklaratsiooni3eValitsemise lubadusi ja märgib et tehisintellekti rakendamine eValitsemises suurendab kogu ELi efektiivsust ja avaliku teenuse läbipaistvust ning kättesaadavust;
10.rõhutab, et on oluline suurendada teadusarendus investeeringuid tööstuse automatiseerimiseks tehisintellekti abil ja suurendada oluliselt tootlikust kõigis Euroopa piirkondades.
11.peab tervitatavaks teatist „Tehisintellekt Euroopa huvides“ ja toetab täielikult eesmärki töötada välja ühine käsitlus, mille abil hoogustada investeeringuid, valmistuda sotsiaal-majanduslikeks muutusteks ja kehtestada eetikasuunised;
12.märgib, et tehisintellekti ja sellega seonduvaid investeeringuid murrangulisse innovatsiooni tuleb võtta tõsiselt poliitika kõige kõrgemal tasandil, et aidata suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja eurooplaste heaolu;
13.tunnustab tehisintellekti investeeringute hoogustamiseks tehtud jõupingutusi nii praegusel perioodil kui ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes, kuid väljendab muret, et kavandatud summa ei ole piisavalt suur, et tegeleda eesseisvate ülesannetega ja vastata muude maailma riikide väljakuulutatud strateegiatele;
14.väljendab kahetsust, et kavandatud strateegia ei ole liikmesriikidele siduv, arvestades et tehisintellekt on niivõrd tähtis majanduskasvu element. Kui Euroopa soovib tehisintellekti tõsiselt võtta, peab selleks olema olemas tõeline mitmetasandiline poliitiline ja rahaline pühendumus;
15.toonitab eelkõige vajadust parema koostoime järele ELi eri poliitikameetmete ja programmide vahel (nt EFSI, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa horisont, digitaalne Euroopa, Erasmus), et tehisintellekti edendada, ning kutsub seepärast üles sellekohast selget visiooni kujundama;
16.rõhutab vajadust välja töötada paindlikumad mehhanismid tehisintellekti rakendamise ja innovatsiooni finantseerimise osas, kuna valdkond on väga kiirelt arenev ja pikalt planeeritud finantsmehhanismid ei paku piisavat paindlikust muutustele reageerida;
17.jagab seisukohta, et koostalitlusvõime ja digisuutlikkuse parim kasutus – kehtib ka tehisintellekti puhul – on avaliku sektori ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade jaoks üliolulised;
18.märgib, et teatises kavandatakse avaliku sektori (liikmesriikide ja ELi tasandi) ja erasektori ühiseid jõupingutusi, et edendada ELi tehnoloogilist suutlikkust, tööstusvõimsust ja tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides majandusharudes;
19.juhib aga tähelepanu sellele, et kõnealuses meetmes ei ole arvestatud kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektoriga, ning leiab, et kumbagi neist valitsustasanditest ei tohiks kõrvale jätta, sest neil peab olema oluline osa tehisintellekti investeerimisel, investeeringute hoogustamisel ja tehisintellekti ökosüsteemide edendamisel oma territooriumil;
20.rõhutab sellega seoses, kui oluline on tõhustada piirkondadevahelist koostööd aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu. See tähendab koostöö kasutamist piirkondade sees ja nende vahel, tuginedes tööstuse, teaduse ja innovatsiooni osalejate koostöö- ja osalusprotsessidele, mis hõlbustavad nõudluspõhist innovatsiooni ja ühislahendusi, mis võivad edendada ka tehisintellekti nii avalikus kui ka erasektoris;
21.toetab ideed luua tehisintellekti kõigi aspektidega tegelev ja mitut sidusrühma hõlmav ulatuslik platvorm – Euroopa tehisintellekti liit, ning märgib, et selle töösse on vaja kaasata ka teatud kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmad;
22.pooldab ideed soodustada Euroopa tehisintellekti liidu suhtlust Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Regioonide Komiteega;
23.tunnustab ideed toetada selliste katsetamis- ja eksperimenteerimistaristute loomist, mida saavad kasutada eri suurusega ettevõtted kõikidest piirkondadest;
24.toetab ettepanekut luua tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, millele juurdepääsu hõlbustavad digitaalse innovatsiooni keskused;
25.leiab, et digitaalse innovatsiooni keskused saavad etendada olulist rolli koolituses ja digioskuste arendamisel era- ja avalikus sektoris;
26.märgib, et Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse eesmärk on tagada digitaalse innovatsiooni keskuse olemasolu igas piirkonnas aastaks 2020. Paljud piirkonnad on aga olemasolevas võrgustikus seni veel alaesindatud;
27.kutsub üles võtma kiiresti meetmeid, et aidata arendada nii era- kui ka avalikus sektoris kodanike digioskusi- ja teadmisi vastavalt nende vajadustele, et hoida ära ebavõrdsuse kasvu ELi kodanike, piirkondade ja tööstusharude vahel;
28.jagab seisukohta, et poliitikakujundajad peavad tagama tehisintellekti keskkonna ja ökosüsteemi eetikasuuniste väljatöötamise;
29.toonitab vajadust soodustada avalike pilootide korraldamist regioonides, et tutvustada tehisintellekti rakendumist tuleviku elukeskkonnas (nn nõudepõhine transport, sotsiaal-hoolekanne, tark linn, jne) ja harjutada inimesi seda aktsepteerima ning enda hüvanguks kasutusele võtma;
30.juhib tähelepanu, et tehisintellekt edendab majanduskasvu inimesi asendades, kuid tegelikult loovad tohutu suurt väärtust tehisintellekti võimaldatud uued kaubad, teenused ja uuendused;
31.rõhutab, et tuleb ette näha ümberõppevõimalused ja rahalised vahendid piirkondadele, et saaks korraldada ümberõpet nendele töökohtadele, mille funktsioonid võtab üle tehisintellekt;
32.rõhutab, et tehisintellekti arendusteks tuleb ette näha järgmisel Euroopa Liidu finantsperspektiivil 2021-2027 olulisel määral rahalisi vahendeid (sh „Digital Europe Programmi 2021-2027);
33.rõhutab, et on oluline kohaldada tulevikus tehisintellekti e-valitsemiseks ja avalikeks teenusteks;
34.peab väga oluliseks, et Tehisintellekti arendamisel tuleb tagada isikute privaatsus ja isiklikud õigused;
35.rõhutab tehisintellekti olulisust ja seost laiendatud tegelikkuse (XR), virtuaalreaalsuse (VR) täiendatud tegelikkuse (AR), 3D-tehnoloogiate ja robootikaga, mis saavad uueks aluseks üleilmsele ettevõtlusele, platvormimajandusele ja õppeplatvormidele. See aitab pakkuda võrdset juurdepääsu mitmesugusele haridus- ja kultuurialasele sisule ning võimaldab luua innovaatilisi teadmiste ülekandmise platvorme töötajate kutsealase ümberõppe tarvis4.
Brüssel,
______________________
Vt M. Markkula. EL Regioonide Komitee arvamus teemal “„Digitaalse Euroopa programm (2021–2027)“. Vastu võetud SEDEC komisjonis 18.10.2018.
[1] Vt Hofheinz, Paul, „The Ethics of Artificial Intelligence“, Lissaboni Nõukogu poliitikaülevaade, 24/2018 ja „The Global Debate on the Future of Artificial Intelligence“, Dickow, Marcel ja Jacob, Daniel, Stiftung Wissenschaft und Politik SWP, 23.05.2018. Brüsselis asuv mõttekoda CEPS (Euroopa Poliitikauuringute Keskus) moodustas 2018. aastal rakkerühma „Tehisintellekt: eetika, juhtimine ja poliitilised ülesanded“ ning selle aruannet esitletakse 2018. aasta septembri lõpus.
2 Vt EPSC, „The Age of Artificial Intelligence. Towards a European Strategy for Human-Centric Machines“, nr 29, 27.03.2018.
3 Tallinn Declaration on eGovernment at the ministerial meeting during Estonian Presidency of the Council of the EU on 6 October 2017.
[1] Vt Hofheinz, Paul, „The Ethics of Artificial Intelligence“, Lissaboni Nõukogu poliitikaülevaade, 24/2018 ja „The Global Debate on the Future of Artificial Intelligence“, Dickow, Marcel ja Jacob, Daniel, Stiftung Wissenschaft und Politik SWP, 23.05.2018. Brüsselis asuv mõttekoda CEPS (Euroopa Poliitikauuringute Keskus) moodustas 2018. aastal rakkerühma „Tehisintellekt: eetika, juhtimine ja poliitilised ülesanded“ ning selle aruannet esitletakse 2018. aasta septembri lõpus.
2 Vt EPSC, „The Age of Artificial Intelligence. Towards a European Strategy for Human-Centric Machines“, nr 29, 27.03.2018.
3 Tallinn Declaration on eGovernment at the ministerial meeting during Estonian Presidency of the Council of the EU on 6 October 2017.
