Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna esitas linnavalitsusele eelnõu projekti ülesandega kahekordistada korteriühistute toetusi, mis jäävad ammu kordades alla tegelikule vajadusele. Hoovide korrastamise toetus moodustab täna 0,1% Tallinna linnaeelarvest (hoovide ja fassaadide renoveerimise toetus on 800 000 ja linna eelarvemaht 790 milj eurot) ning on viimased kolm aastat püsinud muutumatuna.
Priidu Pärna sõnul on kohaliku elamufondi ja inimeste elutingimuste parandamine KOVi tegelik ülesanne. „Eelnõu eesmärk on suunatud Tallinna linna elanikele. Tallinna linn koosneb inimeste kodudest, majadest, kus inimesed elavad. Meie fraktsioon esitas eelnõu linna eelarvest rohkem toetada Tallinna linna elanike, et Tln linna hooned ja õued oleksid korras, et linnakeskkond oleks korras, et oleks rohkem rohelust.“
Eelnõu nägi ette toetuste suurendamist kahekordseks projektidele „Roheline õu“ ja „Fassaadid korda“. Eelnõu esitamise peamiseks põhjuseks on tegelik taotluste arv – neid esitatakse oluliselt rohkem, kui on suudetud projekte toetada. Ettepanek on kahekordistada senised toetused ehk tõsta need 1,6 miljoni euroni. Linn peab panustama rohkem linnakeskkonda ning aitama kodusid ja hoove korrastada ning ümbrust rohelisemaks muuta.
Tiina Mägi selle projektiga alustas, vahepeal on omanike ring suuremaks saanud nõukogude aegse elamufondi remondivõlg on suur, ning linna ülesanne on motiveerida inimesi renoveerima, kui linn paneb sinna juurde teatud protsendi. Riia linn näiteks paneb iga ühistu euro kõrvale ühe euro toetuseks.
Kuigi Tallinn püüdleb pidevavalt Rohelise Linna tiitlile ja Rohelised on linnavalitsuse kaasatud abilinnapea Izmailova näol, on seda kummalisem, et hoovide korrastamist ja haljastamise toetuste tõusu ei toetatud.
Eelnõu kohaselt oleks alates 2020. aastast tulnud kahekordistada toetusi korteriühistutele ja tõsta hoovikorrastustoetus 1 005 000 euroni, fassaadide korrastamise toetus 500 000 euroni ja haljastustoetus 80 000 euroni.
Priidu Pärna! Meil on väga suur mure korterelamu remondiga. 1897 ehtatud ja juba 1970. aastatel varisemisohtlikuks tunnistatud majas on 8 korterit ja 2 korteriomanikku, kes ise majas ei ela, on otsustanud teistelt kuuelt 1200 m/2 suuruse, sisuliselt ehituskrundiga, kinnitu üle võtta ja 6 peret kodututeks teha. Uut maja ehitada nad ei luba, eteppide kaupa remonti teha ei taha, trepp on lausa eluohtlik, pressivad ainult sajatuhandelisi laene ilma dokumentideta välja. Keegi meid ei aita, riik on need rumalad seadused teinud, mis on kaitsetud inimesed sulidega hätta jätnud ja võimaldavad kahel sulil pikki aastaid korteriomanikke terroriseerida ja inimesi taga kiusta. Palun kas ma saaksin Linnavolikogus Teie jutule tulla? Mal registreerin ennast ka LV lehele. Palun aidake meid, me enam ei jaksa. Maja kukkub kaela ja lõputu mõnitamine kestab.