Võidupüha laps Riina Solman tähistab täna juubelit

Juubilar Riina Solman on veendunud, et isamaalisus, lojaalsus ja kaitsetahe peavad kõmisevatest pidupäevasõnadest muutuma meie igapäevasteks väärtusteks, mille poole me püüdleme. Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Tõelist isamaalast tunneb tegudest. Isamaa praegune aseesimees Riina Solman ilmutas isamaalisust juba sünnihetkel, tulles siia ilma täpselt Eesti võidupühal – 23. juunil 1972.

Isamaa liikmena on Riina Solman seisnud rahva peamise elujõuallika – pere – käekäigu eest. Seda nii Tallinna linnavolikogus, Riigikogus kui ka valitsuses (rahvastikuministrina). Selle tegevuse loomuliku osana on ta vedanud ja tõuganud ka Isamaa naisühendust IREN. Nii ongi paljudel eestlastel tekkinud mõtteseos „ütled: Solman, mõtled: pere; ütled: pere, mõtled: Solman”.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder võlgneb paljude oma heade otsuste eest tänu ka Riina Solmanile kui oma nõunikule. Sest kõnealune võidupüha laps on üheaegselt elukogenud, laia silmaringiga ja laia haardega, oskab olla vajadusel nii põhimõttekindel kui ka paindlik.
Ühena väga vähestest Eesti naispoliitikutest saab teda nimetada ka energeetikaasjatundjaks. Seda tänu omaaegsele tööle Eesti Energias. Seetõttu orienteerub Eestit praegu räsivas energeetikakriisis ja tolle põhjustes hästi, ning suudab pakkuda ka asjalikke, toimivaid lahendusi.

Olles ise sajaprotsendiline läänemeresoomlane (isa eestlane, ema ingerlane), seda ka välimuselt, peitub – pealtnäha ootamatultki – tas ometi ka särtsakust. Eesti televaatajad nägid seda oma silmaga kas või TV3 saatesarja „Raua väitlusstuudio“ ühes tänavuse kevadhooaja saates, kus ta kõrval seisev Keskerakonna poliitik Yana Toom hüppas talle peale, hõigates (vene keeles!): „Aga sõida siis ise Narvasse vaatama, kuidas seal elatakse!”
Riina pöördus Toomi poole, vaatas tollele südikalt otsa ja kostis (samuti vene keeles ja sama särtsakalt): „Aga vaat võtan kätte ja sõidangi!”

Pärast seda Toom enam Riinaga suheldes piire ei kombanud…

Isamaad räsinud kodusõda Parempoolsete-nimelise siseopositsiooniga räsis Riinat veel eriti. Ent ta sai sellest üle ning on nüüd veelgi sitkem kui enne. Sellega tasub arvestada kõigil, kes püüavad teda alahinnata.

Pilguheit lähiminevikku

Isamaal on kõvasti vedanud, et Riina tuli omal ajal (Reformierakonnast ära) just Isamaasse, ja on jäänud rahvuskonservatiivsele aatele truuks praeguseni.

Selle kinnituseks vaatame korraks lähiminevikku. 2020. aasta septembris toimunud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aruteluseminaril peetud kõnes ütles Riina Solman toonase rahvastikuministrina, et paljudele meist pakub rahvastiku ja sidusa ühiskonna teema huvi, ent valmistab ka muret.

“Eesti on rahvusriik, eestlaste rahvuskodu. Samas elab siin ka palju teistest rahvustest inimesi, kelle kultuuri suhtume samasuguse austusega nagu endagi kultuuri. Meil kõigil, sõltumata rahvusest, on ühine eesmärk – edukas ja kestlik Eesti. Meie riigi alus on kirja pandud põhiseaduses: kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Lisaks on meil põhiseaduse 2. peatükk meie põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest, mis eeldab meilt vastutus- ja kohusetunnet riigi ja teiste ühiskonna liikmete suhtes.

Rääkigem prioriteetidest. Põhiliseks on siin kestlikkus, säilimine läbi aegade. Isamaalisus, lojaalsus ja kaitsetahe peavad kõmisevatest pidupäevasõnadest muutuma meie igapäevasteks väärtusteks, mille poole me püüdleme. Meil võivad olla kõik kodanikuvabadused, kodanikud ise aktiivsed, aga kui pole riigi austust, hoidmist ja väärtustamist, pole ka riigil ega ühiskonnal tulevikku. Eesti riigikeel on eesti keel. Igaühel on Eestis õigus toime tulla vaid eesti keeles suheldes. Riik peab tagama kohustusliku hariduse kaudu kõigile eesti keele omandamise, et luua võrdsed võimalused edasiõppes ja töökarjääris. Eesti ühiskond olgu sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuriruumi ning tunnevad ühtekuuluvust.”

Solman lisas toona, et pere on meie prioriteet, milleta pole meil sidusat ühiskonda ei praegu ja veelgi vähem tulevikus. „Selleks peab Eesti elukeskkond olema peresõbralik ja tervislikku eluviisi võimaldav ning seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle kogu Eesti. Meil on tarvis tugevat kodanikuühiskonda aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega. Samuti on vaja riigipoolseid kvaliteetseid rahvastikutoiminguid, mis võimaldavad pakkuda lisaks täpsemale teabele ka konkreetsemaid ja suunatud teenuseid.“

Kas midagi on vähem kui kahe aastaga muutunud? Kui, siis hetkel valusamaks. Ent lohutav on see, et Riina Solman leiab jätkuvalt jõudu panustada peresõbralikku Eesti elukeskkonda.

Päev enne Riina 50. sünnipäeva ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi kodulehel luuletus „Poolesajandiline tips Riina Solman”, mille oli kirjutanud Isamaa Põhja Tallinna osakonna juhatuse liige Tõnu Kalvet (kelle, muide, oligi Isamaasse kutsunud Riina ise). Seal antakse koondülevaade nii sünnipäevalapse tähtsamatest iseloomuomadustest kui ka ta elu verstapostidest.

Kui palju sünnib Riinast luuletusi ta järgmisteks juubeliteks, näitab juba tulevik. Oma kindel koht eestluse arenguloos on tal olemas aga juba praegu, 23. juunil 2022.

Palju õnne, Riina! Palju õnne, Eesti!

Poolesajandiline tips Riina Solman

Võluv tips on Riina Solman.
Eirab seda üksnes tolvan,
kes ei mõista naisehinge,
üles krutib totra pinge.

Hirmsädelev on Riina sarm.
Teab seda viimnegi me parm,
kel andnud piitsa elu karm;
tal hingetoeks on Riina arm.

Kust saab üks rahvas elurammu?
On Riinal vastus teada ammu:
kui lapsi teha järjepannu,
ei hukule me vastu sammu.

Kuid Riina leebus äkki haihtub,
kui tema naiselikku vaistu
on ärritanud seltskond raisku
– ehtlillasid ja -mõttelaisku.

Siis Riina silmist välke sähvib:
„Vait, iga lilla propa nähvits!”
Kõrk homomaffia siis kidub
ning Riinat kartes rettu lidub.

Nii – väärtustades perekonda –
siis Riina veab ka erakonda.
Teab: Isamaa on igavene.
(Jah, mitte nagu Väike-Vene.)

Virk Riina mitmel rindel rassib,
ent ometi ei kängu plassiks.
Tal nooruslik nii vaim kui keha.
Tast teatud filmigi võiks teha…

Ja päeval, mis me võidupüha,
saab Riina õnnitlusi üha:
„Pool sajandit sul turjal pelgalt,
meid võitudele juhi hellalt!”

Tõnu Kalvet
Valminud Tallinnas 17. juunil 2022 kl. 20.05–22.18.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.