Viktoria Ladõnskaja jagab enda ja oma lapse eestikeelse lasteaia kogemust

Isamaa aseesimees, riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutas Facebookis enda ja ta tütre lasteaiakogemusest. Kuigi Viktoria räägib tütrega omavahel vene keeles, otsustas ta eestikeelse lasteaia kasuks. Nüüd, kui Uma-Sofia (7) lasteaia lõpetas jagab Viktoria nende kogemuse plusse ja miinuseid. Algne tekst oli Facebookis avaldatud vene keeles, sest Viktoria tahtis avameelselt jagada oma kogemust eelkõige samasuguste vanematega. Postituse kommentaare ja populaarsust arvestades võib öelda, et Viktoria mõtteviisi jagavad paljud venekeelsed vanemad. Vaata algset postitust siit.

Viktoria ei pelga rääkida ka oma algsetest hirmudest, millest peamine, nagu ka paljudel teistel vene päritoluga vanematel, oli lapse identiteedi kaotuse hirm. Kuid Viktoria tõdeb, et peamine eesmärk oli see, et Uma oskaks võrdselt heal tasemel rääkida mõlemas keeles ehk siis mitte mingil juhul kaotada venekeele oskust aga samas saavutada eesti keele oskus emakeele tasemel. Selleks, et seda eesmärki täita on oluline alustada varakult suhtlemist teises keeles – sel juhul laps ei taju, et ta õpib või tõlgib, vaid lihtsalt võtab ka teise keele omaks. Samas tuleb selleks, et mitte kaotada ka algset emakeelt võimaldama lapsele rohket suhtlemist ka tema emakeeles – olgu selleks siis raamatute lugemine, Vene teater või lauamängud koos pereliikmetega. Kui laps käib eesti lasteaias on ka vanemate ehe huvi eesti kultuuri vastu oluline, sest nii antakse mõista, et eesti keeles suhtlemine ei ole kohustus vaid see on mõnu. Viktoria käis koos tütrega nii Laulupeol kui ka lipu heiskamisel, nii Sipsik kui ka Lotte on saanud lapse jaoks oluliseks. Ka kolmanda keelega varakult alustamine oli nii tema kui ka lapse iseseisev soov.

„Eesti on minu lapse riik. On selge, et eestikeele oskus on tema tuleviku jaoks oluline. Veelgi tahan ma, et ta tunneks ennast selle ühiskonna loomuliku osana ja seda tunnetust on võimalik saada eesti keelt emakeele tasemel osates. Kuid minu jaoks on sama oluline ka see, et ta ei unustaks ja ei loobuks oma ema juurtest. Teisisõnu tahan ma, et ta ei kaotaks mitte midagi aga võidaks teise kuultuuri omaks – see oli eesmärk“. Viktoria ütleb, et laps räägib nüüd nii eesti kui ka vene keelt, loeb nii eesti kui ka vene keeles, proovib kirjutada nii eesti kui ka vene keeles, mõistab ka eesti ja vene nalja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.