Valitsus kinnitas järgmise aasta riigieelarve

Pildil vasakult Martin Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES

Valitsus kinnitas teisipäevasel istungil 2021. aasta riigieelarve ning esitab riigieelarve eelnõu riigikogule kolmapäeval; eelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on tegemist vastutustundliku kriisiaja eelarvega. “Eelarve eesmärk on aidata Eestil tervise- ja majanduskriisist võimalikult kiiresti väljuda. Laenuvahendid suunatakse majanduse elavdamiseks, täiendavateks investeeringuteks ja ühekordseteks kuludeks, et toetada Eesti ettevõtlust ja inimesi. Järgmise aasta eelarvega tõstetakse teadus- ja arendustegevuse rahastus 1% SKP-st, tagatakse stabiilne riigikaitse rahastamine ja tõstetakse pensioni baasosa ning suurendatakse laste eest saadavat pensionilisa.”

“Koos eelarvega kinnitatakse ka riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024, milles on nii võlakoormus kui ka defitsiit väiksemad kui rahandusministeeriumi poolt algselt esitatud eelnõus.”

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal 1,9 miljardi euroni.

Maksutulu kasvab eelarve kohaselt järgmisel aastal tänavuselt ligikaudu 9 miljardilt eurolt 9,3 miljardi euroni. Maksukoormus langeb 33,8 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 32,7 protsendile.

Välisvahendeid kaasab riik järgmisel aastal 1,14 miljardi euro ulatuses. Laenu on plaanis võtta 2,4 miljardit eurot.

Pension tõuseb järgmisel aastal keskmiselt 20 eurot, kokku kulub pensionitõusule 2021. aastal ligikaudu 50 miljonit eurot.

Haiglavõrgu korrastamisele kulub järgnevatel aastatel kokku 545 miljonit eurot.

Eelarve nominaalne puudujääk on järgmisel aastal 6,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), struktuurne puudujääk 6,6 protsenti SKP-st.

Samuti kinnitas valitsus järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia.

Sel sügisel koostatakse samal ajal nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu kui ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Tavapäraselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia kevadel, kuid riigieelarve alusseadusse tehtud muudatus lubab valitsusel eriolukorra tõttu lükata eelarvestrateegia kinnitamine septembri lõppu.

Riigieelarves kajastuvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud. Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.