Kolmapäevasel Riigikogu istungil kandis Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu ette 29 rahvasaadiku algatatud umbusaldusavalduse peaminister Kristen Michalile.
Mäletate seda saali eelmist suvel. Soe ilm, juulikuu, Kristen Michal sai parlamendi enamuselt volitused.
Kristen Michali asumisel peaministri ametisse oli Kaja Kallase juhtimissegadusest tüdinult kindlasti paljudel heausksetel inimestel positiivne hoiak nii poliitika muutuseks kui ka paremaks juhtimiseks.
Peaministri amet ei ole kerge, eriti praegustel keerulistel aegadel. Kuid just keerulisel ajal tunnetavad Eesti inimesed kehva poliitikat ja selle tagajärgi kõige valusamalt.
Allahindluse tegemine hinnangu andmisel oleks argus.
Olete nõus härra peaminister, et hinnaalandust teha ei saa?
Kahjuks oleme jõudnud teie käe all Eesti riigi juhtimise mõttes poole aastaga sellesse tühjuspunkti, kuhu Kaja Kallase valitsus jõudis aastaga.
Seda nii peaministri poliitikavalikute kui paraku isikliku käitumise usaldusväärsuse osas.
Tänase umbusaldusavalduse teksti järgi on Kristen Michal valitsusjuhina kaotanud allkirjakirjutanud Riigikogu liikmete usalduse.
Asetame asja perspektiivi: küsimus ei ole täna allakirjutanud parlamendiliikmete ootustes. Esitatud etteheited teie aetava energeetika ja majanduspoliitika suhtes peegeldavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide muret, ekspertide rahulolematust.
Inimesed, kes muidu poliitikasse ei sekku, väljendavad üha häälekamalt oma kriitikat. Ainuüksi eilsest näiteks ettevõtjad Raul Kirjanen ja Ahti Assman teie valitsuse energiapoliitika kohta, Rimi juht Kristel Mets maksupoliitika kohta.
Ühiskonna enamus, sealhulgas ka ekspertsust kehastav enamus ei usalda teie tehtud põhimõttelisi poliitikavalikuid just nende sisu tõttu.
Demokraatias peab olema valitsusel lisaks õiguslikule legitiimsusele minimaalne usalduse legitiimsus.
See on paraku rebenenud.
Selle eest maksab ühiskond kallist hinda pessimismi ja sidususe mõranemisega.
Kõigepealt energeetikast.
Hoiatasin teid, härra peaminister, et kui lähete edasi parteiesimeeste läbipaistmatute energeetikaotsuste jõustamisega, siis tuleb teil parlamendi ees umbusaldusel aru anda. Läinud neljapäeval ebaõnnestus teie valitsus parteijuhtide energiaotsuste vormistamisel, kuna arvud ei saanud klappima, nüüd püüate seda teha uuesti sel neljapäeval.
Härra Michal, teie energiapoliitika ei vasta Eesti huvidele!
Nagu peaminister on avalikkusele teada andnud, on tema juhtimisel koalitsiooniparteide juhid leppinud kokku ulatusliku subsideeritud energiaprojekti, mida kavatsetakse kiirkorras jõustada.
Selle projekti realiseerimine toob tarbijatele kaasa üle kahe miljardi euro mahus täiendava koormuse ning Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni hinnangul tekitab ulatusliku riski Eesti energeetilisele varustuskindlusele.
Nimetatud energeetikaprojektis on poliitilisel otsused langetatud ilma energiamajanduse arengukava kooskõlastamata ning sisulise dialoogita ettevõtjate ja ekspertidega.
Sisulisi arvestusi ning põhjendusi ühiskonnale esitatud ei ole.
Kiirkorras soovitakse suruda ühiskonnale terveks inimpõlveks peale subsideeritud energialahendused, millega kaasneb kõrge elektrienergia hind ning riskid varustuskindlusele ja energiajulgeolekule.
Mul ei ole illusioone, milline on tänase umbusaldusavalduse hääletustulemus.
Täna on oluline muu: kõik rahvaesindajad, kes hääletavad, võtavad vastutuse, kas toetada sellist energiapoliitika ajamise viisi ja agendat või mitte.
Energeetika kõrval on teie valitsus tõusvas tempos jätkanud uute maksude ja koormiste tõstmist.
Kui Kallase ajal oli laual uue maksulaine oht, siis Michali valitsus käivitas maksupalagani, nagu praegu toimuvat iseloomustas ettevõtja Ain Hanschmidt.
See toob kaasa inimeste netosissetuleku kahanemise ning takistab Eesti majanduse taastumist.
1. jaanuar – automaks, mille kahekordistanud kliimakomponendi strateeg tänase peaministri isikus soovib kuidagi autorsusest distantseeruda;
1. jaanuar – tulumaksu tõus 22 protsendile;
1. jaanuar – ajalehtede käibemaksu tõus;
1. jaanuar – majutusasutuste käibemaksu tõus;
1. mai – elektriaktsiisi tõus 45%;
1. mai – diisliaktsiisi tõus 7%;
1. mai – maagaasiaktsiisi tõus 18%;
1. juuli – käibemaksu tõus 2%;
1. juuli – bensiiniaktsiisi tõus 5%;
1. oktoober – tuleb täies mahus tasuda tõusnud maamaks.
Kokku maksavad Eesti inimesed ja ettevõtted uusi makse ja koormisi üle miljardi euro.
Maksutõusud toovad omakorda kaasa uue inflatsioonispiraali ning hinnad kallinevad sel aastal 5%.
Kokku võtab see poliitika käesoleval aastal keskmist palka teenivalt Eesti inimeselt ühe kuu sissetuleku.
Teie valem on, et loll olla ei ole kerge.
Kellel siis on Eestis täna raske? Lastega peredel, väikeettevõtjatel, maainimestel, eakatel. Minister ei osanud mulle vastata, kuid tänastel sotsiaalkindlustusameti direktori värsketel andmetel jaanuaris oli netopension väiksem 146 000 pensionäril.
Samal ajal ministeeriumite valitsemiskulud paraku pole vähenenud, vaid on jätkanud kasvamist. Valitsemiskulude vähendamine on osutunud paraku järjekordseks valeks.
Maksudelt jõuame majanduse juurde. 2023 oli Eesti majanduslangus Euroopa suurim, majandus kukkus ka 2024. aastal. Valitsus kõneleb sellest, et korrastab riigi rahandust, kuid tegelikkuses kasvas Eesti riigivõlg Euroopas kõige kiiremini.
Kui Kallase ajal saatis 38 ettevõtlusorganisatsiooni peaministrile protestikirja valitsuse majandusvaenuliku poliitika kohta, siis Michali ajal tegi seda juba 40 ettevõtlusorganisatsiooni.
Isegi Kaja Kallas, näete, teatas Brüsseli võlvide alt, et Kristen Michali läbi surutud ettevõtete tulumaksuvabastuse süsteemi muutus hävitab Eesti maksukeskkonda.
Signaalid, mis saadetakse majandusele, on kõrgemad maksud, maksusüsteemi lõhkumine igas suunas ning ülereguleerimine.
Tsiteerin Raul Kirjaneni eilsest ERRi „Esimesest stuudiost“: „Ma olen Eesti majanduspoliitikat vaadanud kõrvalt pikka aega ja nii masendav, kui see on praegu, pole see pikka aega olnud.“.
Kõneleme julgeolekust.
Kahjuks te ei ole andnud adekvaatset käsitlust ühiskonnale, kuidas viiakse ellu riigi sõjalise kaitse huvides kaitseväe juhataja nõuandest tulenevaid võimearendusi, vaid olete enda parteipoliitilistes huvides jätkuda segadusel riigi kaitsevaldkonna juhtimisel ministri tasemel.
Läinud nädal tõi järjekordse uudise sõjaaegsete kaitsevaldkonna spetsialistide erakorralisest lahkumisest kahe kaitseministeeriumi asekantsleri puhul.
Teie valitsus paraku valetas, et seitsmest aastast kiiremini ei saa moona soetada. Tegelikult tunnistas selle kaitseminister kaks nädalat tagasi üles, öeldes et täiendava kaitserahastamise puhul saaks moona soetada 1,6 miljardi mahus juba 2027. aastaks.
Kahetsusväärselt on Kristen Michali poliitikavalikute kõrval ilmnenud ka valitsusjuhile sobimatu käitumine.
Te olete valetanud seoses oma rolliga pankrotis oleva Nordica rahastamisotsustega.
Avalikkusele on peaminister selgitanud, et kliimaministrina ei kiitnud tema või tollane valitsus heaks rahasüsti pankrotieelsele Nordicale. Tegelikkus: just tema ametisoleku ajal tehti EISA eraldisena firmale möödunud aasta aprillis 1,5 miljoni eurone laenueraldis, mis sai teoks üksnes toonase kliimaministri juhitud ministeeriumi surve tõttu.
Sellekohase korduva kirjaliku nõudmise esitas sihtasutusele kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kelle peaminister nimetas selle aasta jaanuaris riigisekretäriks.
Nagu üleeile välja tuli, siis ettevõtluse sihtasutuse krediidikomitee märkis, et nimetatud laenuleping on rikkumises raha väljamaksmisel, see otsustati tavatult häälteenamusega 3:2, viidates omakorda nõukogu otsusele. Nõukogu aga vastutuse hajutamiseks valitsuse surve all viitas omakorda raha väljamaksmise otsustamisel millele? Nimelt valitsuse otsusele.
Valitsusele esitatud memos oli ühemõtteline viide raha maksmata jätmisel tekkivale pankrotiohule.
Sihtasutus poleks ealeski teie juhitud ministeeriumi korraldatud surve puudumisel raha välja maksnud riske hindamata. Miks? Sest see teguviis on vastuolus riigivara seaduse nõuetega riigi vara heaperemehelikust kasutamisest.
Tänane peaminister initsieeris eelmise aasta suvel seadusemuudatuse, et luua võimalus varem nimetatud Keit Kasemetsa riigisekretäriks saamiseks.
Riigisekretäri positsioon eeldab sõltumatust, erapooletust ja vastavat kvalifikatsiooni. Viis, kuidas peaminister talle sobiva riigisekretäri ametisse nimetas, on kohatu ja seab kahtluse alla riigisekretäri sõltumatuse.
Eneseõigustamisel valis peaminister Riigikogu alandava kaitsetee, solvates isiklikult talle Riigikogu ees sel teemal küsimuse esitanud Riigikogu naisliiget. Õige on samas ka see, et pärast avalikku kriitikat väljendas peaminister kahetsust.
Kristen Michal on näidanud end selle poole aastaga peaministri ametis paraku sobimatuna nii sisulistes otsustes kui isikliku käitumisega.
Umbusalduse avaldajad on erineva vaatega poliitilised jõud ja need kriitilised seisukohad väljendavad parlamendi liikmete rahulolematust teie asjade ajamise viisi ja sisu osas, mitte ei ole mingi opositsiooni ühine tegevusprogramm. Visake see EKREIKE plaat rahumeeles oma jutupunktides kõrvale.
Sest te vastate järgnevas kõnes inimestele üle Eesti, kes ootavad, et riigi poliitilised juhid sisendaksid oma isikliku käitumisega kindlustunnet, mitte segadust. Kes soovivad, et riigi juhtidel on arusaam, kuidas viia Eesti uuesti kasvule, mitte süvendada langust.
See umbusaldusavaldus on ühiskonna sõnumi edasiandmine, et teie poliitika ei vasta Eesti ühiskonna ootustele ja vajadustele.
Te vastasite reedel minu hoiatuse järel teile ees seisva umbusaldusavalduse kohta, õigustades Eesti rahvale oma energeetikavalikuid, öeldes muuhulgas, et need, kes ei toeta võimuparteide juhtide energiakokkulepet, tahavad kaost.
Teie valitsus ühel pool, ühiskonna ja ekspertide enamus teisel pool.
Mis siis teha?
Parlament saab arutada siiski peaministri väljavahetamist, mitte teie sõnul kaost tahtva rahva väljavahetamist.
Rahva enamus ega eksperdid ei taha kaost. Ma reedan teile saladuse: tegelikkus on vastupidine.
Määramatust on meie rahval puhtobjektiivselt liialt palju, eesti inimesed on hoopis väsinud, kui nende oma valitsus segadust ja seda energeetikas terveks inimpõlveks juurde tekitab.
Härra peaminister, ma kutsun teid üles hoiduma oma vastuses whataboutismist.
Siit kõnetoolist te räägite Eesti rahvaga, andke ratsionaalsed seletused oma energeetiliste kavatsuste, majanduspoliitika ning esitatud teiega seotud skandaalide kohta.
Vastake Eesti inimestele sisuliselt.
Pärast tänast arutelu on homne päev ja sellele järgneb ülehomne.
Härra peaminister, hoiatan teid: te peate poliitikat muutma! Sama ütlesin teile ka eelmisel suvel, ka läinud aasta lõpul ja teen seda nüüd.
Ükskord jõuab kätte vastutamise hetk.
See hetk ei ole veel täna.
Tänane arutelu on meeldetuletus, et see päev tuleb.
