Ülevaade valitsuse esimesest 100 päevast

Koalitsioonileppe allkirjastamine, 08.04.2019. Pildil Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme. FOTO: Tairo Lutter/POSTIMEES

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusel on tänasest olnud ametis 100 päeva. Seetõttu koostasime lühikese ülevaate sellest, mida on selle aja jooksul jõutud ära teha ja millised suuremad plaanid on veel ees.

Koalitsioon on saanud liikuma mitmed teemad, mis on juba aastaid lahendusi oodanud. Siinkohal võib näitena tuua Justiitsminister Raivo Aegi algatuse poliitilise välireklaami tühistamiseks. Aegi sõnul ei tohiks politsei raisata ressurssi sellele, et mõõta ja hinnata valimisreklaami vastavust seadusele. Samuti on alustatud riigieelarve revisjoniga, et korrastada riigi kulusid. Esimesed sammud on astutud ka renditööjõu ja võõrtööjõu reguleerimisel, et tagada tänaste seaduste tegelik täitmine.

Välis- ja kaitsepoliitika osas jätkub Eesti senine kurss, mille üheks näiteks on Eesti saamine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks alates 2020. aastast. Lisaks on toimunud mitmeid teisi arenguid. Nii välisminister Urmas Reinsalu kui kaitseminister Jüri Luik on tõstnud esiplaanile suhted Ameerika Ühendriikidega ning mõlemad ministeeriumid astuvad samme kahepoolse koostöö edendamiseks.

Aprillist käivitus küberjulgeoleku väljaõppekeskus, millest kujuneb baas kaitseväe ja NATO küberharjutusväljale. Edusamme tehakse ka kaitseinvesteeringute programmiga, mille eesmärgiks on kriitiliste võimete varasem saavutamine. Juunis said sõlmitud ka lepingud uute automaatide ja tankitõrjerelvade soetamiseks, mis tagavad meie kaitseväele uue ja nüüdisaegse relvastuse.

Keskerakonna ministritest võib esile tõsta Jaak Aabi ja Taavi Aasa esimese saja päeva sammud. Riigihaldusminister Aab on saanud valitsuselt heakskiidu riigireformi järgmise etapiga jätkamiseks. Tema ettepanekust avaliku sektori asutuste koondamisest ja ametite ühendamisest saab pikemalt lugeda siit. Lisaks näeb ettepanek ette riigipalgaliste töökohtade välja viimist Harjumaalt.

Taavi Aas on pälvinud tähelepanu ennekõike transpordi ja energeetikaküsimustes. Otsustatud on kuue uue elektrirongi ostmine ja esialgse heakskiidu on saanud ka põlevkivi rafineerimistehase rajamine koostöös erasektoriga Ida-Virumaale. Samas on Aas olnud suhteliselt passiivne tänaste põlevkivisektorit saatvate probleemide osas.

Inimestele on eeldatavasti kõige käegakatsutavam lubadus alkoholiaktsiisi langetamine 25% võrra. Selle sammu eesmärkoli vähendada piirikaubandust ning jätta maksutulu Eestisse. Nii Isamaa kui EKRE valimisprogrammis märgitud lubaduse õigsust näitab aeg, kuid otsusele on andnud heakskiidu mitmed ettevõtjad.

Kultuuriministri Tõnis Lukase esimese 100 päeva sisse on mahtunud mitmed suursündmused. Tänavu möödus 150 aastat esimese laulupeo toimumisest ning seda tähistati laulu- ja tantsupeoga „Minu arm“. Märgilise tähtsusega oli ka otsus toetada Narva Vaba Lava tegevust 150 000 euroga. Lukas sõnul peab Eesti kultuur olema võrdselt kättesaadav kõikjal Eestis. 

Palju meediakajastust pälvis ka režissöör Christopher Nolani „Tenet´i“ filmivõtted. Seetõttu tegi kultuuriminister valitsusele ettepaneku suurendada „Film Estonia“ toetusmeetme mahtu ühekordselt 5 miljoni euro võrra. Selline otsus toob tulu riigieelarvele ja Eesti filmindusele, sest Nolani filmiprojekti Eestis tehtavate kulude suurus on ligikaudu 16 miljonit eurot.

Valitsuskoalitsioon on seadnud üheks oma prioriteediks perepoliitika. Seetõttu taasloodi Rahvastikuministri portfell. Rahvastikuminister Riina Solmani esimesed 100 päeva ongi keskendunud ministeeriumi pikaajaliste sihtide seadmiseks. 1. augustist alustas tööd rahvastiku- ja perepoliitika osakond. Värske osakond alustab seniste perepoliitika meetmete mõjususe ja kulutõhususe analüüsimist, et pakkuda välja ettepanekud peredele suunatud toetuste ja teenuste täiendamiseks.

Märgiliseks sammuks võib pidada ka seda, et koostöös sotsiaalministri Tanel Kiigega kolmekordistub alates järgmisest aastast isapuhkuse aeg ja vanemahüvitise saamine lihtsustub. Lisaks on Solman seadnud prioriteediks lähisuhtevägivalla küsimuse, mistõttu loodi lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava.

Võetud on ka selge siht kaasata senisest enam väliseestlaste kogukonda. Loodud on globaalse Eesti programm ning moodustatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjon. Valmimas on analüüsid, kuidas soodustada inimeste tagasirännet ja kaasata senisest rohkem meie välismaal elavaid rahvuskaaslasi. Sellega seostub ka välisminister Urmas Reinsalu ettepanek lihtsustada konsulaarteenuseid väliseestlastele. Selleks kiitis valitsus heaks ülemineku elektroonilistele Eesti passide taotlemisele üle maailma.

Valitsustele ei anta hinnangut 100 päeva põhjal. Väljatöötamisel on mitu mahukat reformi, millest kõige suurem on II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Eesti Uudistele teadaolevalt arutavad koalitsioonipartnerite esimehed seda küsimust juba tuleval esmaspäeval. Mitmed teised kulukamad muudatused tulevad lauale aga siis kui selgub Rahandusministeeriumi täpsustatud majandusprognoos.

Kommentaarid artiklile “Ülevaade valitsuse esimesest 100 päevast

  • 8. aug. 2019 kell 10:35
    Permalink

    Minu arvates meil on praegu kõigi aegade parim Eesti valitsus. Ma saan seda valitsust usaldada ja ei pea paranoiliselt mõtlema, milline on neil ühe või teise otsuse tagamaa ja mis on tegelik eesmärk. See valitsus vastab minu ootustele sellise Eesti riigi kohta, mida ma tahtsin 1989. aastal Eestis näha. Kahjuks läksid asjad siis hoopis vastupidises suunas. Nüüd on selline Eesti riik, mida eesti rahvas tahtis, selgelt kujunemas. Nagu meie emad ja isad tahtsid ja millest vanavanemad teadsid rääkida. Loomulikult, kannatamatusega oodatud!

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.