23. augustil 1987 kogunesid tuhanded inimesed Hirveparki ning nõudsid Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist. Sellest sai alguse kõnekoosolekute traditsioon, mida Isamaa hoiab tänaseni.
Erakonna auesimees Tunne Kelam selgitas, et Hirvepargi kõnekoosolekute motiiv on läbi aegade olnud sama: tõe ja vale eristamine. Tänapäeval on maailmas tõde ja vale aga aina rohkem segunenud.
„Me räägime pidevalt desinformatsioonist ja libauudistest – see on valdav osa meie infovoolust,“ sõnas Kelam. „Kui meil õnnestus totalitaarse riigikorra tingimustes, kus ähvardas vale paljastamise eest karistus, seda siiski teha, siis on meil ka kohustus tänapäeval seda suunda jätkata – eristada tõde valest.“
Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu rõhutas , et just seepärast igal aastal Hirvepargis kogunetaksegi: „See on koht, kus räägitakse tõtt ilma poliitilise korrektsuse ja asjade voolujoonestamiseta. Hirvepargis on alati nõutud, et Eesti riigi poliitiline juhtimine peab vastama meie rahvuslikele eesmärkidele.“
Kuna täna on Eesti enneolematus poliitilises juhtimis- ja usalduskriisis, on Reinsalu hinnangul Hirvepargi tähtsus seda suurem. „Minu sõnum siit Hirvepargist täna on: usalduskriisist väljumise tee on ennetähtaegsete Riigikogu valimiste tee,“ ütles Reinsalu ja kutsus kõiki parlamendisaadikuid selle algatusega ühinema.
Tänavusel Hirvepargi kõnekoosolekul astusid lisaks Kelamile ja Reinsalule üles veel Riina Solman, Sandra Laur, Tarmo Kruusimäe, Ahti Kallikorm, Gerry Konnov, Pille Lill ja teised.
