Tõnis Lukas: valitsus peab astuma konkreetseid samme maakoolide avatuna hoidmiseks

Tõnis Lukas Arvamusfestivalil

Pikaaegse haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on valitsusel vaja astuda kiireid ja konkreetseid samme, et hoida lahti väikseid maakoole, sest kooliaasta läheneb ja ainult sõnadest kohalikele omavalitsustele ei piisa.

„See, mis on toimunud Metsküla kooli ümber, ja viis, kuidas see vaatamata avalikkuse suurele toetusele suleti, on skandaalne. Valitsus vaatas lihtsalt pealt, isegi siis, kui kohus andis koolile sulgemise vastu ajutise kaitse ja vald küsis riigilt tuge koolivõrgu jaoks,“ rõhutas Lukas.

Eelmises valitsuses suutis valitsus Isamaa eestvedamisel avatuna hoida Lüganuse põhikooli. Lukase sõnul on see heaks näiteks, millised võimalused riigil kohalike omavalitsuste ja kodulähedaste koolide toetamiseks eksisteerivad.

„On tarvis head tahet ja empaatiat maapiirkondade suhtes,“ nentis Lukas. „Lahendus on olemas – teen konkreetse ettepaneku, mille tegin ka haridus- ja teadusministrina eelmises, paraku lühiajalises valitsuses. Tuleb rakendada olemasolevat tasandusfondi korrutades omavalitsustele jagatavad summad tagamaalisuse koefitsiendiga. Süsteem ja raha on rahandusministeeriumil olemas. Tagamaalisuse koefitsiendiga jagatakse praegu 36 miljonit eurot. Kahjuks ei ole vastav fond käivitatud planeeritud mahus, vaid ainult 75% ulatuses. See aga tähendab, et just selle puudu oleva 12 miljoni euro lisamine annaks hajaasustusega piirkondadele vajaliku toe. Lahti saaks jääda mõnigi Lääneranna ja Rõuge valla kool. See oleks olnud lahendus ka Metsküla koolile. See raha tuleb fondi lisada!“

Lukase sõnul tuleb üle vaadata ka tagamaalisuse koefitsient, mis on muutumatuna püsinud aastast 2016. Viimase seitsme aastaga on Eestis toimunud märgatav sisemigratsioon. „Kosunud on linnad, eriti Tallinna ja Tartut ümbritsevad vallad, kardetust veelgi rohkem on inimesi kaotanud just hajaasustusega ja kaugemad piirkonnad. Pealegi on haldusreformi järgsete ühendvaldade koefitsiendiks arvestatud nüüd kogu suure territooriumiga liitunud valdadest kõige hõredama asustusega liitunu koefitsient. See on eriti rumal, sest seega kandub hõreda asustuse koefitsient valla äärealalt üle ka sisuliselt linnalise keskkonnaga Tallinna ja Tartu lähedastele elamupiirkondadele. Näiteks viimastel aastatel tugevasti tihenenud asustusega Tartu vald saab oma õpilaste arvult arvestatud toetust korrutada koefitsiendiga 1,91 (peaaegu sama tase kui suurel hajali Lääneranna vallal – 1,99) ja Jõelähtme vald korrutab selle koefitsiendiga 1,81.“

Pikaaegse ministri kinnitusel tuleb koefitsiendisüsteem ümber teha selliselt, et kõrgemat toetust ei saaks linnalähedased piirkonnad, vaid vallad kelle lastel tõeliselt tuge on vaja ja kelle jaoks toetusmehhanism algselt välja mõeldigi.

„See Tasandusfondi tagamaalisuse põhimõte tulnuks uuel valitsusel mõistlikult ja kiiresti rakendada. See oleks päästnud ka Lääneranna valla Metsküla kooli, kui vald oleks näinud, et riik tõesti tahab väikekoole toetada! Selle asemel on veeretatud lubadust hakata tulevikus väikseid maakoole rohkem toetama. Ühtegi konkreetset sammu, millega vallad saaksid arvestada ei ole tehtud! Isamaa nõuab valitsuselt kiiret ja regionaalpoliitiliselt arukat tegutsemist, et päästa linnadest kaugemate valdade koolid ja teha seega maaelul ülepea võimalikuks! Ei piisa sõnades pikast plaanist, kui konkreetseid probleeme ei julgeta lahendada,“ rõhutas Lukas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga