Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase veetud haridusleppele jättis alla kirjutamata peaaegu 90% Eesti omavalitsusi, sest leppes kajastusid vaid omavalitsuste kohustused, aga riigipoolseid vahendeid selle ellu viimiseks ei lubatud. Minister Kallas kordas Riigikogus arupärimisele vastates enda väidet, et omavalitsused ei ühinenud leppega erakonnapoliitilistel põhjustel. Pikaaegne haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lükkas selle väite ümber!
„Lugupeetud minister! Paanikaks ei ole põhjust. Mõni asi lähebki elus paremini, mõni läheb halvemini. Jääme siin ikkagi selle haridusküsimuse ja planeeritud leppe juurde, mitte ärme politiseeri seda väga.
Muidugi te jätsite ütlemata, et vähemalt ajakirjanduslikel andmetel on praegu teada, et rahandusminister Jürgen Ligi ei ole andnud kooskõlastust sellele seaduseelnõule. Ma loodan väga, et see seaduseelnõu, mis aitab haridusvaldkonnas kokkuleppeid ellu viia, siia Riigikokku siiski jõuab, aga kinnitan teile, et Isamaa Erakonnaga ei ole rahandusminister Ligi ühendust otsinud või vähemalt mitte taotlusega ühist poliitikat teha praegu või meiega ühineda. Nii et küllap te peate selgitustööd tegema ka teiste hulgas, mitte ainult Isamaa erakonna toetajate hulgas, sest, ütleme ausalt, teame meie ja teate teie ka, et omavalitsustes võimul olijate hulgas siiski Reformierakonna sõna, kaasa arvatud ka valitsusjuhi skeptitsism, maksis palju rohkem kui antud juhul Isamaa kaasarääkimine. Kui 70 omavalitsusest on Isamaa praegu valla- või linnavõimuga seotud natuke pealt 20-s, siis tõepoolest, sellel aastal kinnitada muidugi võiks, et meil mõju on kõrge, aga nii üle politiseerida, erakonnapoliitistada tegelikult seda haridusprotsessi ei ole põhjust.
Mis puudutab seda – leppel on ilus nimi „hariduslepe“ –, et kas seal ka midagi puudu on. Haridusleppe koha pealt on muidugi igaühe asi sõnastada, mis ta sinna sisse paneb. Minu meelest on väga õige, et haridustöötajate liiduga niisuguseid leppeid sõlmitakse. Aga kui rääkida sisust, siis laiaulatuslikku puudet kogu haridussüsteemiga sellel kokkuleppel, mis te haridustöötajate liidu ja veel mõne partneriga sõlmisite, nii laia kokkulepet, et see kõik haridusküsimused lahendaks, siin muidugi ei ole.
Ärme lähe laiali muudele teemadele, aga räägime siis üldharidusest. Üldharidusega puutub väga selgelt gümnaasiumi tasemel ka kutseharidus. Ütlete küll, et kutseharidusega tegeldakse eraldi, aga see, et samal tasandil, samal astmel õpetavaid õpetajaid ja nende palgavahendeid tegelikult selles leppes ei olnud: see on ikkagi möödalask. Ja küllap seal leiab neid veel, kus te saate parandada nii seda kokkulepet, kuni ta hakkab kehtima täiel määral, kui ka seaduseelnõu, et leida garantiid ka nendele haridusaladele, mida praegu võib-olla piisavalt ei tunnustata ja selle tõttu unustataksegi ära.
Nii et on parandamisruumi nii selles kokkuleppes kui üldist aruteluruumi kõigiga. Kindlasti võtavad kõik erakonnad sellest osa. Kinnitan Isamaa poolt, et haridusküsimustes me argumenteeritult arutleme hea meelega.“
