Tarvo Siilaberg: kaasavalt juhitud kooli tajub lapsevanem partnerina

Tarvo Siilaberg Foto: Eesti Uudised

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor ja Isamaa liige Tarvo Siilaberg kirjutab kaasavast koolikorraldusest ja kooli hoolekogu rollist.

Äsjase uudise kohaselt saab Sotsiaalministeeriumis viimast lihvi eelnõu, mis näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul, samuti peaks mitmes vahetuses õppimine olema peaks lubatud olema ainult hoolekogu loal. Seega on otsustusõigus muudatuse rakendamiseks antud koolidele. Kuid, kes siiski otsustab kui hoolekogu otsustab?

Keskmine kooli hoolekogu koosneb Eestis enamasti lapsevanematest, lisaks mõned vilistlased, pidaja (kohaliku omavalitsuse) esindajad, õpilaste esindaja ja 1-2 õpetajat (nn õppenõukogu esindajad). Et tuua hoolekogu 21. sajandi kodanikuühiskonda ja muuta see tõeliseks kooli parlamendiks, tuleb seadusandlikul tasemel muuta käsitlust selle koosseisust. Kodanikualgatuslikku initsiatiivi tuleb väärtustada ja märgata eelkõige hariduses. Tänapäeval on üha enam tegemist nn võrgustikuühiskonnaga. Teadmised ja oskused pole koondunud üksnes formaalsetesse asutustesse. Uue meedia abil on loodud eeldused tavaliste kodanike igakülgseks koostööks, ühiselt teadlikumaks saamiseks ja oma hääle kogukonnana kuuldavaks tegemiseks haridust puudutavates küsimustes. Valdkondlik võimekus koondub üha enam praktikute kogukondadesse – selliseks peaks olema ka kooli hoolekogu. Kooli autonoomia ja kaasava juhtimise huvides peaks see tasakaalustatult esindama kõiki kooliga vahetult seotud huvigruppe ning olema kooli pidajale (kohalikule omavalitsusele või erakooli pidajale) iseteadlikuks dialoogipartneriks.

Hoolekogu moodustatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Munitsipaalkoolid on kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused – kohalik omavalitsus on nende pidaja.Seega määrab hoolekogu koosseisu poliitiline võim.Pidaja kõrval ongi kooli juhtorganiteks direktor ja hoolekogu, kusjuures direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Erakoolis on hoolekogu samasisuliseks vasteks nõukogu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ütleb, et hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. 

PGS annab võimaluse kaasta hoolekogu töösse „kooli toetavatete organisatsioonide” esindajad.  Munitsipaalkoolid on seotud konkreetse piirkonnaga. Oleks asjakohane kaasta hoolekogudusse koolipiirkonnaga seotud asumi- või külaseltsi esindajad. Sisuliselt tähendab see kohaliku kogukonna kaasamist neile pakutava avaliku teenuse korraldamisse. Läbi kogukonnaseltsi esindaja saab kuuldavaks piirkonnas elavate tulevaste lapsevanemate, naabrite ning teiste kooli arengule kaasaelajate hääl. Kooli pidaja võiks toetada koolide juurde ka vanematekogude kui haridusasutust toetavate organisatsioonide asutamist ning nende esindaja kaasamist hoolekogusse.

Õpetajate esindatus hoolekogudes peab suurenema. Hoolekogu teeb otsuseid, mis puudutavad õpetajate töökeskkonda ja ülesandeid igakülgselt: hoolekogu annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; annab arvamuse kooli kodukorra ning põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks. Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. Õpetajad peavad olema nende otsuste langetamisse enam kaasatud. Oleks mõistlik ja õiglane, kui õpetajad moodustaksid (vähemalt) poole hoolekogu koosseisust, esindatud peaksid olema kõigi kooliastmete õpetajad ning tugispetsialistid. Samuti oleks tervitatav mittepedagoogiliste koolitöötajate esindaja kaasamine hoolekogu töösse.  

Kaasavalt juhitud kool loob eeldused selleks, et lapsevanem tunneb kooli partnerina oma lapse kasvatamisel, õpetaja saaks olla rahul nii oma töö kui elujärjega ning Eesti koolivõrk koosneb omanäolistest koolidest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.