Eesti Energia juht Hando Sutter loodab kontsern Nelja Energia ostuks loa saanud ja tehingu lõpule viinud taastuvenergiafirma Enefit Greeni börsile viia järgmisel aastal.
“Tänane teade on tõesti hea uudis Eesti ja Eesti Energia taastuvenergia eesmärkide täitmise suunal. Luban, et Nelja Energia liitmisel Enefit Greeniga tekib tõeliselt professionaalne ja kasvuvõimeline ettevõte, millest ka Eesti inimesed saaksid aktsionärina osa saada,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter BNS-ile kommentaarina Nelja Energia ostutehingu lõpule viimise kohta.
Sutter oli optimistlikult meelestatud võimaluse osas Enefit Greeni vähemusosalus 2019. aastal börsile viia. “Loodame ja anname endast parima,” märkis ta. Konkreetset lubadust aktsiate avaliku emissiooni korraldamiseks järgmisel aastal aga Sutter ei andnud.
Börsile mineku eelduseks on ka Enefit Greeni ja Nelja Energia üksuste ühendamine ja restruktureerimine. “Suurem tegevus ettevõtete ühiseks organisatsiooniks liitmisel peaks paari kuuga selgeks saama. Eks kõik töötajad tahavad ka selgust saada. Kui me räägime aga kõikidest korporatiivsetest liigutamisest, siis loodame nendega järgmise aasta alguses lõpule jõuda,” sõnas Sutter.
Ettevõtete ühendamisel ilmselt töötajatel koondamisi pole oodata. “Me tahame moodustada võimeka ja kasvuvõimelise taastuvenergia ettevõtte meie koduturgudel. Nelja Energia ostuga saame kaasa väga hea kompetentsi ja mitmeid arendusprojekte. Kasvu plaanide tingimustes kedagi üle parda me ei viska,” märkis Sutter.
Järgmise suurema arendusprojektina loodab Sutter näha Tootsi tuulepargi arendust. “Loodan, et Eestis jääb takistusi taastuvenergia arendamiseks vähemaks. Tootsi osas peaks lähiajal ka kohtust otsused tulema. Loodan, et see on meie järgmine projekt,” lisas ta. Kuivõrd Tootsi projekti investeeringu suurus on Sutteri sõnul ligi 200 miljonit eurot, siis oleks ka sellega edasi liikumine oluliseks aluseks ettevõtte börsile viimiseks.
Siiski on ühendataval ettevõttel Sutteri sõnul lisaks Tootsile veel ka teisi arendusprojekte Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Soomes, millega Tootsi tuulepargi arendustest sõltumata edasi liigutakse.
Konkurentsiametilt Nelja Energia ostmiseks loa saamisel Sutteri sõnul Eesti Energias muret ei tuntud. “Ei olnud muret, et see ei õnnestuks. Olime pidevalt kaasatud ja nii suure tehingu puhul ei saagi otsus kiiresti tulla,” ütles ta.
Eesti konkurentsiamet andis Eesti Energia taastuvenergia ettevõttele Enefit Green loa viia lõpuni Nelja Energia omandamine, tehing viidi lõpuni kolmapäeval peale heakskiidu saamist.
Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügi lepingu käesoleva aasta 29. mail, mil lepiti kokku aktsiate hind 289 miljonit eurot. Lisaks võtab Enefit Green tehinguga üle Nelja Energia laenud summas 204 miljonit eurot. Nelja Energia aktsiatest 77 protsenti kuulus Vardar Eurusele, mille omanikeks on 90 protsendi ulatuses Norra kohalikud omavalitsused ja 10 protsendi osas NEFCO. 23 protsenti Nelja Energia aktsiatest kuulus Eesti päritolu investoritele.
Läti konkurentsiamet andis tehingule heakskiidu käesoleva aasta juulis, Leedu konkurentsiameti kooskõlastus saabus augustis. Tehing viidi lõpuni 7. novembril pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiidu saamist. Tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustasid ostjat Swedbank Corporate Finance, Ellex Raidla advokaadibüroo ning konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ja ÅF.
Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest.
Nelja Energia omandamisega lisandub Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes. Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 megavatti tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 megavatti elektritootmisvõimsust ja 85 megavatti soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatest koostootmisjaamades. Enefit Greeni elektritoodang kasvab omandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.
