Rahvastikuminister Riina Solman esitas valitsusele eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks. Seaduseelnõu kohaselt saab järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saadab selle riigikogule COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõuna.
„Praegusel ajal on ülioluline tagada lastega peredele turvatunne. Eriolukorras, kus paljud ettevõtjad on juba töötajate palkasid vähendanud või plaanivad suuremaid koondamisi, on oluline tagada lastega perede hakkamasaamine. Majanduslikku ebastabiilsust on palju, kuid perede kohustused on enamasti samal tasemel võrreldes eelneva ajaga. Peredele kindlustunde tagamiseks saab riik ühe meetmena oma protsesse kiirendades peredele mõeldud raha varasemast kiiremini välja maksta. Kui seni on järjestikuste sündide puhul naised saanud vanema- ja sünnitushüvitise vahe alles ca neli kuud pärast lapse sündi, siis seaduse muutmise järgselt oleks võimalik raha välja maksta kohe kui vanemahüvitis on määratud. Nii ei pea naised neile määratud raha mitu kuud ootama,“ nentis Solman.
Minister selgitas, et kehtiva perehüvitise seaduse kohaselt hüvitatakse emale järjestikuste sündide puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe alates lapse sünnist. „ Seni toimub hüvitamine ühekordse väljamaksena tagantjärele koos esimese vanemahüvitise maksega. Seega tuleb emal peale lapse sündi 4–5 kuud oodata, et hüvitatav summa kätte saada. Eriolukorra tingimustes, kus isad võivad olla kaotanud töö või on nende töötasu oluliselt vähenenud, on perekonnad majanduslikult väga haavatavad. Seetõttu on oluline, et emad ei peaks vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamist mitmeid kuid ootama, vaid saaksid selle kätte võimalikult kiiresti peale lapse sündi,“ rõhutas Solman. Ta lisas, et kavandatavad muudatused võimaldavad vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis.
Valitsus kiitis heaks ja annab riigikogule täna üle COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõu. Eelnõu on kavas anda Riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019