ETV “Esimese stuudio” neljapäevase saate teemaks oli eutanaasia seadustamine. Eesti 200 liige Margus Tsahkna rõhus saate vältel argumendile, et igal inimesel on õigus ise otsustada. Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul puudutab eutanaasia küsimus aga ühiskonda laiemalt ning seda ei tohiks vaadata ainult ühe inimese vaatenurgast.
Sibula sõnul mõistab ta, miks keegi võib eutanaasiat soovida, kuid ühiskondlikul tasandil avab see palju küsimusi, mistõttu ta ei saa pidada eutanaasiat seaduslikult õigeks. Ta põhjendas seda teiste riikide näidetega, kus seaduseid ja piiranguid on järjest leevendatud.
“Belgias on täna neid, kellel on psüühilised haigused ja kellele teostatakse abistatud enesetappu. Kui 2002. aastal Hollandis eutanaasia lubati, siis 2016. aastast on ettepanek seadustatada olukord, et kui inimene arvab, et elu on elatud, ka siis võib eutanaasia teha. Need on protsessid, kuhu me üsna pea ja kiirelt jõuame. Hollandis jõuti sinnani 14 aastaga, Eestis juhtuks see palju kiiremini,” selgitas ta.
Tsahkna ainsaks argumendiks saate vältel jäi inimese õigus ja vabadus otsustada. “See võimalus peab olema, me usume, et inimestel on vabadused ja ka vastutus ja me peame usaldama neid inimesi,” märkis ta. Lisaks on Tsahkna sõnul olnud erinevates kultuurides alati halastussurm ning inimene ei pea kannatama valu. “Inimene peab saama surra ja lahkuda elust väärikalt, ta ei pea kannatama valu. Inimesed ei lähe kergekäeliselt selliseid otsuseid tegema. Ühiskond peab kokku leppima – kellel on see vastutus. Me ei saa panna seda vastutust arstidele. See peab olema inimese enda otsus.”
Sibula hinnangul on just inimene see, kes sellist otsust teha ei saaks, kuna see otsus puudutab ka teisi inimesi. “Rääkides eutanaasiast või abistatud enesetapust, siis juba need sõnad kätkevad seda, et keegi peab teda kas aitama või talle selle surmava süsti tegema. See puudutab arstkonda ja kui vaatame Hippokratese vannet, siis täna selle alusel – nii palju kui mina sellest aru saan – ei ole võimalik arstkonnal seda tegelikult ellu viia.”
Ta lisas, et me peame rääkima ka sellest, mida see otsus endaga kaasa toob. “selle tulemusena tehakse haigekassas otsus, et me ei suuda teile neid ravimeid anda, aga meil on hinnakirjas eutanaasia. Need on asjad, mis meid ees ootavad.”
Sibul nõustus Tsahknaga, et kaaluda võib arutelu nn elutestamendi üle, kus inimene ise otsustab, mida teatud olukordades arstid võivad teha.
“Seal on päris suur vahe, kuidas me ellu suhtume, kas me teeme aktiivset eutanaasiat või passiivset eutanaasiat. Kui me hoiame inimest kunstlikult elus või läheme teda aktiivselt tapma, siis see on päris suur vahe,” ütles Sibul
ERRi eksperdide žürii hinnangul jäi arutelus peale Priit Sibul, kelle
hästi tehtud kodutöö ja argumenteeritud seisukohad aitasid keerulist teemat detailselt käsitleda.
