Riina Solman: pedagoogid jätavad keeleinspektsiooni ettekirjutused täitmata

Tallinna volikogu Isamaa fraktsioon on teinud mitu ettepanekut toetada pedagoogide eesti keele oskuse tõstmist linnaeelarvest. Foto: Eesti Uudised

Keeleinspektsiooni kontroll Tallinna Linnamäe Vene lütseumis näitas taaskord, kuidas suhtub Tallinna linnavõim eesti keele oskusesse. Kas tõesti Tallinna linnajuhid justkui irvitavad keeleseaduse üle?

Kontrolli käigus tehti ettekirjutus viiele õpetajale, järelkontrolli kutsuti 11 töötajat. Ehkki Tallinn korraldab selles koolis tasuta keeleõppekursusi, ei olnud ükski õpetaja ettekirjutust täitnud. Keeleametnikud pikendasid ettekirjutuste tähtaega 10 õpetajal, ühe õpetajaga on tööleping lõpetatud, kaheksale õpetajale tehti sunniraha hoiatus, kahe suhtes rakendati sunniraha. Jätkuvalt on keeleinspektsiooni ettekirjutus täitmata kurikuulsal Sergei Garanžal, kes vilistab linnavõimu heakskiidul juba aastaid Eesti keelenõuetele. Keeleinspektsioon rakendas ka tema suhtes sunniraha.

Minu poolt märtsis esitatud arupärimisel vastas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et Tallinnas ei vasta seaduses ettenähtud keelenõuetele 112 keeleõpetajat ja 297 koolieelse lasteasutuse pedagoogi. Vaatamata sellele ei toetanud Keskerakond möödunud aastal Isamaa ettepanekut eraldada õpetajate keeleoskuse parandamiseks lisavahendeid. Meie ettepanek oli panustada 200 000 eurot selleks, et toetada Tallinna õpetajate ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide eesti keele õpet, sest olukorda on vaja parandada ning oleks vaja investeerida meie linna õpetajate eesti keele oskusesse.

Eriti kurvastav oli ka abilinnapea tunnistus, et linn ei kogu eraldi andmeid keeleinspektsiooni ettekirjutuste täitmise kohta. Kõik algab süsteemsest lähenemisest ja kui linn ei soovi saada selgust kui sageli jätavad koolijuhid ja pedagoogid keeleinspektsiooni ettekirjutused täitmata, siis ei toimu selles küsimuses ka sisulist edasiminekut.

Kõik algab juhtkonnast

Tõsiasja eest, et Tallinna Linnamäe Vene lütseumi õpetajad ei vasta seaduses kehtestatud keelenõutele, vastutab kooli direktor (antud juhul direktori KT Garanža, kes pole suutnud enam kui 10 aasta jooksul eesti keelt omandada). Kooljuht on oma töötajatele eeskujuks ning kui tema ei suvatse kooli ja õpilaste heaolu huvides keelt omandada ei tee seda ka tema alluvad. Keelenõuetele vilistamise näol on tegemist sisuliselt töölepingu rikkumisega, mille tagajärjeks on õpilaste edasine kehvem konkurentsivõime haridusmaastikul ja tööturul ning maksumaksja raha kulutamine sunnirahade maksmiseks.

Koolijuhi kehva keeleoskuse eest vastutab aga haridusamet ja Tallinna linnavõim. Kui kaua hoitakse ametis üht jäärapäist meesterahvast, kes vilistab Eesti seadustele, õpilaste heaolule ja maksumaksja rahale?

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.