Riik läheb koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vähemalt üheks kuuks lukku

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatavad ranged piirangud kehtivad esialgu 11. aprillini. Allikas: kriis.ee

8. märtsil toimunud kabinetinõupidamisel kinnitasid valitsuse liikmed otsused, mille alusel kehtestatakse Eestis 11. märtsist 11. aprillini veelgi ulatuslikumad piirangud, mille eesmärk on viia kontaktid inimeste vahel miinimumini. Piiranguid leevendatakse siis, kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust.

„Meie meditsiinisüsteem on kriisis,“ tunnistas peaminister Kaja Kallas. „Eriti kriitiline on olukord Tallinnas ja Põhja-Eestis, kus haiglate toimetulek on suure surve all, kuid olukord on väga raske üle kogu Eesti. Seetõttu otsustas valitsus kehtestada täiendavad piirangud.“

2+2 liikumisreeglit tuleb hakata järgima ka õues

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse avalikus väliruumis liikumisel 2+2 liikumispiirang, mis tähendab, et koos tohib liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest hoidma kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele ning olukordades, kus seda pole võimalik täita.

Haridus

Valitsus annab tungiva soovituse mitte viia lapsi hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu. Haridus- ja teadusministeerium annab juhised, kuidas koolieelses lasteasutuses tööd võimalikult ohutult korraldada.

11. märtsist ei tohi koolihoonetes viibida enam ka 1.-4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Samas nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe

11. märtsist on siseruumides keelatud kõik tegevused nimetatud valdkondades. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Siseruumides ja välitingimustes sportimise piirangud ei laiene professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene nimetatud piirangud riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Keelatud on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused

Jätkuvalt on lubatud spordivõistlused ainult proffidele, kuid keelatakse esiliiga spordivõistlused. Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni 100 inimest.

Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Sarnaselt kehtivale korrale ei laiene spordivõistluste piirang professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele, koondise kandidaadile ja meistriliigale. Piirangud ei laiene riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Avalikud üritused, kultuur, meelelahutus, spaad, basseinid saunad

11. märtsist on keelatud ka välitingimustes avalike ürituste läbiviimine ning viibimine meelelahutusteenuse osutamise kohas nii statsionaarsete kui ka mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades. Samuti peavad olema suletud spaad, basseinid, saunad, ujulad.

Lubatud on üksnes välitingimustes läbiviidavad avalikud koosolekud ja avalikud jumalateenistused, osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti.

Toitlustusettevõtted

Toitlustusettevõtete puhul jääb lubatuks ainult toidu kaasamüük.

Poed ja kaubanduskeskused

11. märtsist peavad poed olema suletud. Piirang ei kehti toidukauplustele, apteekidele, kauplustele, kus müüakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohtadele, optikapoodidele, lemmikloomapoodidele ega tanklatele. Tanklakohvikus kohapeal süüa-juua ei tohi.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks, tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõudega ja 2+2 liikumispiiranguga.

Muudel juhtudel on lubatud üksnes nii nimetatud luugimüük, kus kaup väljastatakse kliendile ilma kliendi sisenemiseta siseruumides asuvasse müügisaali; drive-in tüüpi müük ning müük välialadel. Poepidaja peab tagama, et kliendid omavahel kokku ei puutuks.

Teenindusettevõtted

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid rangemaks muutub ruumitäitumuse piirang, mida alandatakse 50lt protsendilt kuni 25le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida kontakte teiste inimestega, kui kohtumine on hädavajalik ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Ühtlasi otsustasid valitsuse liikmed, et seoses täiendavate piirangutega jätkub ka majanduskahjude hüvitamine valdkondadele, mis on COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud.

Valitsuse kabinetinõupidamisest võtsid osa ka valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar, hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule, terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

9. märtsil on valitsusel plaanis erakorralisel istungil heaks kiita piirangute korraldus. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teeb sellest eraldi teate, avaldab korralduse ja korralduse seletuskirja kodulehel kriis.ee

Isamaa nõuab peaministrilt adekvaatset kriisijuhtimist ja eriolukorra väljakuulutamist

Riigikogu Isamaa fraktsioon võttis 8. märtsil vastu poliitilise avalduse, milles tõdetakse, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tuleb välja kuulutada eriolukord ning peaminister peab võtma kriisijuhtimise vastutuse.

Koroonaviiruse levik Eestis on väljunud viimase kuu jooksul kontrolli alt. Haiglad on ülekoormatud ning piirkonniti näeme nakatumisnäitajaid, mis on võrreldavad eelmisel aastal Itaaliat tabanud humanitaarkatastroofiga. Plaaniline ravi on suures osas peatatud ning tugevalt on häiritud erakorralise abi andmine. Valitsus ei ole kriisijuhtimisega hakkama saanud ning olukord on kontrolli alt väljunud, mistõttu tuleb tegutseda otsustavalt.

Eesti on kuristiku äärel ning lahendus kuristikust pääsemiseks on võtta kriisijuhtimine peaministri kontrolli alla. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldab korrastada juhtimis- ja vastutusahela ning loob võimaluse konkreetse kriisijuhi ja vastutajate määramiseks. See annab täiendava kindlustunde ühiskonnale tervikuna ning võimaldab senisest paindlikumat ja operatiivsemat tegutsemist, mis on kriisiolukorras eriti oluline. Ühtlasi on see tugev kommunikatiivne sõnum, mis koondab Eesti inimesi viiruse leviku tõkestamisel.

Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis kuulutas valitsus välja eriolukorra 12.03.2020. Eriolukord asendus 18. mail 2020 tervishoiualase hädaolukorraga ning 9. juunil 2020 viis terviseamet valmisoleku taseme hädaolukorra ohu faasi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.