Valitsus seadis eesmärgiks koguda selle aasta lõpuks 100 000 uue geenidoonori vereproovid, ometi on Eesti geenivaramu andmetel vereproove andnud veidi üle 27 000 inimese.
Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja Helene Alavere sõnul on kõige suurem tung tõesti praegu möödas ja vere loovutamiseks ei pea enam järjekorras seisma. “Praeguste suveilmade ja puhkuste ajal laekuvad nõusolekud ja proovid veidi aeglasemalt, kui oodata võiks.”
Siiski kinnitab ta, et oma nõusoleku projektis osalemiseks on praeguseks andnud ligi pool kavandatud uute geenidoonorite üldarvust ehk üle 45 000 eestimaalase. Nõusolekust paraku ei piisa ning selleks, et Eesti geeniteadust arendada, tuleb geenidoonoril anda ka vereproov.
Probleem on aga selles, et igas Eesti nurgas vereproove ei koguta ning väiksematest alevikest on keeruline väljapakutud vereloovutuskeskustesse jõuda. Praegu saab projekti tarvis verd anda suuremates haiglates ja Syblabi verevõtupunktides, kuid Alavere leiab, et neid kohti võiks olla Eestis rohkem. “Plaan on kaasata ka perearste ning laiendada vereloovutuskohti üle Eesti. ProbMerilin Mändveer reporter leem võib jääda asukoha taha, sest niipea kui tekitasime Saaremaale võimaluse, laekus sealt geenivaramusse kohe palju uusi vereproove.”
Kui väheste vereproovide laekumine jääb tõesti vereloovutuskeskuste asukoha taha, on Eesti Apteekide Ühendusel probleemile lahendus. Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp leiab, et selleks, et geenidoonorite arvu märgatavalt suurendada, on vaja tunduvalt avardada koeproovide võtmise võimalusi. Üks suurepäraseid võimalusi on teha seda näiteks apteekides, sest need on üldiselt kaua avatud ja võrreldes teiste tervishoiuasutustega, paiknevad inimeste kodu, töökoha või kodupoe lähedal.
Apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid, kes on kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. Seejuures on apteekrid Eestis võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega esmatasandi tervishoiu alakasutatud ressurss.
