1. jaanuaril sai alguse Eesti valitud liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus aastail 2020-2021. Neljapäeval heisatakse New Yorgis Julgeolekunõukogu saali ees ka Eesti lipp. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul teenib ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesus teenib Eesti rahvuslikke huve.
„Järgmised kaks aastat oleme maailmapoliitika keskmes. Eestil tuleb aidata ohjata konflikte, mis on puhkenud nii riikide sees kui ka nende vahel,“ sõnas Reinsalu.
Tema sõnul on Eesti kannatusterohke ajalugu andnud väga selge arusaama rahvusvahelise õiguse ja ühiste kokkulepete tähtsusest väikeriikidele. „Julgeolekunõukogus on meil võimalik seista selle eest, et ka tulevikus kehtiks ÜRO põhikirja põhimõte jõu mittekasutamisest ja sellega mitte ähvardamisest. Sealhulgas on kindlasti oluline ebaseaduslike ja õigusvastaste anneksioonide mittetunnustamise poliitika.“
Ta lisas, et selleks, et Julgeolekunõukogu saaks leevendada kriisikolletes inimkannatusi ja vähendada ohvreid, on vajalik, et reeglid maksaksid ja rahvusvahelisi kokkuleppeid ei lahjendataks. „Tänase rahvusvaheliste suhete süsteemi kestvusest sõltub palju: konfliktide ennetamine, inimõiguste kaitse, kestliku arengu tagamine ja kliimaga seotud katsumustega tegelemine,“ märkis välisminister. Lisaks on Eesti jaoks oluline teema küberjulgeolek.
„ÜRO Julgeolekunõukogu kasu Eestile kestab aga kauemgi kui kaks aastat, kuna see annab meile võimaluse teha Eesti tuntumaks, laiendada meie suhtlusringi ja kasvatada meie diplomaatide professionaalsust. Saame näidata meid usaldusväärse ja kompromisse otsiva riigina, kellele lähevad teiste mured korda. See kõik tugevdab ka meie enda julgeolekut,“ lisas Reinsalu.
Ta rõhutas, et enamik resolutsioone Julgoelekunõukogus võetakse vastu konsensusega, aga on palju erimeelsusi, mis takistavad hädasolijate aitamist. Näiteks detsembris hääletasid Venemaa ja Hiina kahjuks Süüriale piiriülest humanitaarabi võimaldava Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastu. Kokkulepe püütakse saavutada selle kuu alguses ja nüüd osaleb ka Eesti selle olulise otsuse vastuvõtmisel.
Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson hakkab juhtima ka Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed. Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja maikuus, siis lasub meil kohustus korraldada istungeid ja asjaajamist.
ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukokku kuuluvad 15 liiget, kellest viis on alalised ja 10 valitud liikmed. Eesti alustas täna tööd ÜRO Julgeolekunõukogus koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta juunis valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.
