Riigikogu liige Urmas Reinsalu edastas valitsusjuht Kaja Kallasele seoses Leedu hübriidkriisiga avaliku kirja, milles viitas vajadusele astuda venitusteta rida praktilisi samme, et tulevikku silmas pidades rünnaku ohtu oma riigilt maandada ning teisalt Leedut abistada.
„Pöördun vabariigi valitsuse poole seoses Leedu hübriidkriisiga. On kiiduväärne, et Eesti on toetanud Leedut nii varustuse kui elavjõuga. See kriis on sellise iseloomuga, et tõenäosus, et sellisel moel rünnatakse ka Eestit, on lähemat tulevikku ja võimalikke Lääne-Venemaa vastasseise silmas pidades reaalne,“ märkis Reinsalu.
„Esiteks piirist. Panen ette, et Eesti kiirendaks oluliselt füüsilise tõkke rajamist maismaapiirile maksimaalselt 130 kilomeetri ulatuses. Samuti tuleks soetada erivahendeid, mida on ujuvate tõketena võimalik kasutada ebaseaduslikult merepiiri ületavate migrantide randumise tõkestamiseks. Samuti peaksime kolme Balti riigi vahel algatama kiired konsultatsioonid, et kõik Balti riigid seaksid venitusteta sarnase eesmärgi välise maismaapiiri puhul,“ rõhutas ta ja lisas, et olukorra muutumisel kriitilisemaks peame olema valmis seadma sisse kontrolli ka meie lõunapiiril.
Teiseks on Reinsalu hinnangul olulised õiguslikud küsimused. „Peaksime muutma oma seadusandlust viisil, mis võimaldaks ebaseaduslikke piiriületajaid hübriidrünnaku korral piiril tagasi saata ning kiirelt menetleda väljasaatmisküsimusi. Koos teiste Balti riikidega tuleks algatada koostööprojekt, et sarnaselt Taani migratsiooniõigusele rajada menetluskeskused kokku lepitud kolmandas riigis. Samuti tuleks algatada rahvusvaheliste konventsioonide täiendamine reservatsioonidega taoliste hübriidrünnakute puhuks,“ kirjutas Reinsalu.
Rääkides Leedu toetamisest ÜRO suunast peab Reinsalu mõistlikuks, et Eesti kui Ida-Euroopast valitud ÜRO julgeolekunõukogu liige tõstatab Valgevene režiimi hübriidrünnaku julgeolekunõukogus. „Arvestades massilisi inimõiguste rikkumisi, mis on kvalifitseeritavad oma mahus inimsusevastaste kuritegudena, peaks Eesti algatama julgeolekunõukogus nõupidamise selle üle, et rahvusvahelise õiguse järgi peaks režiimi esindajad kandma ka juriidilist vastutust. Tuleks algatada julgeolekunõukogu ettepaneku eelnõu Valgevene inimsusevastaste kuritegude tribunali loomiseks.“
Samuti oleks Reinsalu arvates mõistlik konsulteerida Leeduga EL-i ülemkogu erakorralise kokkukutsumise üle, mis kehtestaks režiimile täiendavad survemeetmed. „Vajalik on algatada Põhja-Atlandi Nõukogus arutelu NATO artikkel 4 alusel konsultatsioonide üle. Samuti peaksime oma diplomaatias tugevalt toetama, et USA, EL riigid ja Komisjon survestaks arenguabi saavaid migrantide esmaseid lähterike jõuliselt tõkestama isikute liikumist Valgevenesse.“
Olukord on Reinsalu hinnangul kriitiline, mistõttu peame toetama Leedut, kindlustama oma piiri ja õiguslikke tööriistu ning survestama rahvusvaheliselt senisest oluliselt tugevamalt Valgevene võime. „Riigi institutsioonide tegutsemise ühtsust rõhutaks, kui vabariigi valitsus paneks ette Vabariigi Presidendile kutsuda kokku Riigikaitse Nõukogu hübriidkriisi arutamiseks,“ viitas ta.
