Rahvastikuminister Riina Solmani juhitaval töögrupil valmisid 2021. aasta lõpus läbiviidava rahvaloenduse küsitlusankeedi täiendused. Ankeeti täiendati neljas olulises valdkonnas: püsielukoht ja leibkond, emakeel ja rahvus, uussisserändajad ja tagasipöördujad ning eluase. Ankeedi väljatöötamisse olid kaasatud mitmed loendustulemusi kasutavad ametkonnad ja eksperdid. Reedel, 27. novembril toimunud töögrupi nõupidamisel anti küsitlusankeedi täiendused üle Statistikaameti peadirektor Mart Mägile, et neid saaks 2021. aasta alguses juba ka praktikas läbi proovida.
Rahvaloendus viiakse Eestis läbi kombineeritud meetodil. See tähendab, et enamus vajalikest andmetest saadakse registritest. Väiksem osa andmetest, mis registrites puudub või pole piisavalt täpne, kogutakse inimestelt peamiselt internetis vastamise kaudu, e-ankeedile mittevastanutelt kogutakse andmed loendajate abiga.
„Kombineeritud loendus vähendab märgatavalt küsimustiku täitmiseks kuluvat aega, kuid võimaldab samas säilitada andmete sisukuse ja kvaliteedi,“ kiitis rahvastikuminister Solman 2021. aasta rahvaloenduse korraldust. „Keskne roll kombineeritud loenduse õnnestumisel on loendusankeedil ja selles sisalduvatel küsimustel. Seetõttu saigi olemasolev ankeedi kavand töörühma poolt põhjalikult läbi analüüsitud ja täiendatud,“ rääkis Solman. Rahvastikuministri sõnul oli täienduste eesmärgiks, et Eesti saaks loendusesse investeeritavate vahendite eest võimalikult sisuka ja mitmekülgse teabe, mis on vajalik riigiasutustele, teadlastele ja kogu ühiskonnale. Järgneva kahe nädala jooksul viimistletakse küsimustikku koostöös Statistikaametiga, et seda oleks võimalik järgneva aasta alguses ka praktikas läbi proovida.
Esmase loendusankeedi kavandi esitas Statistikaamet Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile oktoobri lõpus. Kuna ankeedile laekus ametkondade ja teadlaste poolt mitmeid täiendusettepanekuid, peeti loenduskomisjoni poolt vajalikuks luua rahvastikuministri juhtimisel töörühm ettepanekute koondamiseks ja läbitöötamiseks. „Andmetarbijate vajadusi on loenduse ettevalmistuste raames ka varem kaardistatud, kuid see toimus mitu aastat tagasi, mil loenduse meetod polnud veel teada. Kuna nüüdseks on küsitlusloenduse toimumine otsustatud, oli sellest tulenevate võimaluste valguses mõistlik ka andmekasutajate vajadused üle vaadata ning ankeeti sisse viia,“ selgitas Solman.
Loendusankeedi täiendamise töörühma koordineerinud Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg selgitas koostatud ettepanekute lähtekohti: „Loendusankeedi täienduste koostamise eesmärgiks oli täpsema ja mitmekülgsema info saamine rahvaloendusel. Töörühm võttis aluseks Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni poolt heaks kiidetud loendustunnuste nimekirja. Valiku tegemisel olid abiks ka prooviloenduste tulemused ja Statistikaameti analüüsid.“ Danilson-Järgi sõnul arvestavad ankeeti tehtud täiendused Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ja Keeleameti seisukohti, samuti sotsiaal-, rahvastiku- ja keeleteadlaste ettepanekuid.
Küsimustiku täiendused puudutavad nelja olulist valdkonda. Esiteks küsitakse ankeedis infot inimese tegeliku püsielukoha ja leibkonnaliikmete kohta. Täienduse tingis asjaolu, et ligikaudu viiendiku eestimaalaste registrijärgne elukoht ei lange tegeliku püsielukohaga kokku. Leibkondade koostises on lahknevus isegi suurem. Inimestelt kogutava teabe alusel on muu hulgas võimalik hinnata, mil määral on viimase kümnendi jooksul rahvastikuregistri elukohaandmete täpsus Eestis paranenud. Samuti võimaldab see kontrollida iga-aastase rahvaarvu ja leibkondade koosseisu hindamiseks Statistikaameti poolt välja töötatud mudelite usaldusväärsust ning vajadusel neid paremaks muuta. Täpsed elukoha andmed on vajalikud ka regionaalarengu hindamiseks.
Teine täiendus puudutab emakeelt ja rahvust. „Kuigi need tunnused sisalduvad põhiosas ka registrites, ei ole registriteave kõigi eestimaalaste puhul ajakohane ja uussisserännanute puhul on info sageli ka puudu. Tegu on enesemääratluslike andmetega ja kõige ajakohasema vastuse saavad seetõttu anda vaid inimesed ise“, sõnas Danilson-Järg ning lisas: “Ettepanek sisaldab ühtlasi võimalust märkida kuni kaks emakeelt ja rahvust, mis on oluline eelkõige erineva etnilise taustaga vanemate järeltulijate jaoks. Seda uuendust peab väga vajalikuks lisaks keeleteadlastele ka Kultuuriministeerium. Eestis oleks see esmakordne, kuid maailma praktikas niisugust võimalust juba kasutatakse, näiteks Ameerika Ühendriikides aastast 2000.“
Kolmas täiendus näeb ette lisainfo kogumise neilt, kes asusid Eestisse elama või pöördusid siia tagasi pärast viimast rahvaloendust. Prooviloendus näitas, et just selle suhteliselt väikese rahvastikurühma osas esineb registriandmetes keskmisest suuremaid lünki. „Arvestades Eesti rändeprotsessides viimasel kümnendil toimunud muutusi, aitavad ankeeditäiendused saada parema ülevaate rändest ja selle mõjust ühiskonnale. Samuti on lisatud küsimus välismaal töötamise kohta, kuna prooviloenduse andmetel õnnestus ilma inimestelt küsimata seda infot saada vaid veerandi ulatuses,“ selgitas Danilson-Järg. Rännet puudutavatest ankeedi täiendustest on lisaks Siseministeeriumile huvitatud ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium.
Neljas täiendus annab põhjalikuma teabe rahvastiku eluasemeoludest. „Täiendatud küsimustiku abil on võimalik saada tõepärasem ülevaade eluruumide üüriturust, samuti eristada eluruumide tasuta kasutamist, mida registripõhiselt pole võimalik teha, kuid mis on oluline nii eluaseme- kui perepoliitika kontekstis. Kliimapöörde, aga ka sisejulgeoleku seisukohast annavad täiendused teavet keskkonnasäästlike küttelahenduste ning kriisideks valmisoleku kohta, millest huvitub Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium,“ tõdes Danilson-Järg.
Esialgse hinnangu järgi kulub keskmise suurusega leibkonnal täiendustega küsimustiku internetis täitmiseks pisut üle 20 minuti, loendajale vastamisel jääb ajakulu suurusjärku 10 minutit. Võrreldes eelmise loendusega on vastamiskoormus ligi 2,5 korda väiksem ja seda just tänu registriandmete põhjendatud kasutamisele.
