Tallinna Linnavolikogu kinnitas 12. detsembri istungil määruse eelnõu “Kinnisasjale sundvalduse seadmise delegeerimine”, mille kohaselt antakse linnaameti juhile õigused otsustada eraomandi ulatuslikku piiramist.
“Me ei saa anda ainuisikulist otsustusõigust ühe ameti juhile, kes oma parema äranägemise järgi otsustab seada sundvaldust. Selliseid olulisi otsuseid peab siiski tegema rahva mandaadiga linnavolikogu või linnavalitsus kollegiaalsete organitena, mitte üksainus ametnik. Sellega väheneb otsuste erapooletus ja läbipaistvus,” tõi välja Priidu Pärna.
Määruse kohaselt delegeeritakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud kinnisasjale sundvalduse seadmise otsustamine Tallinna Linnavaraametile juhul, kui sundvaldus seatakse Tallinna linna kasuks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kui sundvaldus seatakse avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks.
“Tegemist on põhimõtteliselt vale lähenemisega eraomandisse, mis on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Me ei tohi õigusriigis omandi kitsendamist delegeerida ühe ametniku otsuse tasandile. Kui linn soovib rajada eramaale avalikku teed või tehnovõrku, tuleb omanikuga selles kokku leppida ja mitte ametniku otsusel haldussunniga ühepoolselt omanikku ahistada. Linnavolinikuna leian, et selliste oluliste omandikitsenduste puhul tuleb kollektiivselt poliitilisel tasandil läbi arutada, kas sundvalduse seadmine on vajalik ja põhjendatud ning millist hüvitist omanikule makstakse,” sõnas Pärna.
Jah, aga maakohus teeb ka ju oma otsused ühe kohtuniku isikus. Samas jääb puudutatud isikul alati õigus haldusakt vaidlustada. Mina selles olukorras keskenduks kvalitatiivsete näitajatele tähelepanu suurenemisele. Formaat on alati just niivõrd halb, kui on seda formaati täitvad konkreetsed ametnikud.