President Kersti Kaljuaidi sõnul ei ole riik seni kohelnud eestimaalasi erineval moel, olgu me maailmavaade või isiklikud valikud millised tahes, kuid praegu on aeg ausalt öelda – see poliitiline kultuur võib olla muutumas. „Muutus pole enam ainult sõnaline, vaid sisuline – see puudutab riigi nimel tehtavaid otsuseid,“ ütles president Kaljulaid Iseseisvuse taastamise 29. aastapäeval peetud kõnes.
„Ma ei taha pisendada valitsuse head tööd viiruskriisi ohjamisel. Tahan tunnustada neid ka ekspertide kaasamise eest. Tunnustan ka meedikuid inimeste elude päästmise eest, tunnustan kõiki Eesti inimesi selle ühise pingutuse eest. Aga mida nädal edasi, seda murelikum ma olen,“ lausus ta.
President Kaljulaidi sõnul on ta kindel, et valdav enamus meist siiski ei taha, et riik teeb oma otsused mitte me õigustest lähtuvalt, vaid kiusu ajades, toetades neid, kes on võimu meelest õiged ja jättes külma kätte need, kes seda pole. „Kui keegi on riigi jaoks kuidagi õigem, siis ei tea me kunagi, kauaks seda soosingut jätkub. Valeks võib osutuda igaüks, oma püüdluste ja unistustega. Täna ühed, homme teised. Sedasi pole vabad ka need, kes arvavad end alati olevat soosingus. Selle soosingu hoidmise vajadus ise teeb mittevabaks,“ lisas riigipea.
„2020 ei tohi olla aasta, mille kohta 30 aastat hiljem öeldakse – see oli hetk, mil hakkasime ilma jääma oma vabadustest. See oht on. Pandeemia alguses oli suur segadus. See on arusaadav. Kuid segaduste, kiirete otsuste ja ümberotsustamiste käigus on läbipaistvus ja otsustamise aluste selgus üliolulised,“ lausus president Kaljulaid, lisades et muidu kaob usk õigusriiki, inimestel tekib ebakindlus oma õiguste suhtes ja see on vabaduse lõpp.
Kaljulaidi sõnul on Eesti noored praeguses kriisi seisnud kõigiga koos ja kandnud eakohatut vastutust. „Kriis on meid ühendanud – enam ammu pole kogukond ja naabruskond niimoodi ühte hoidnud nagu nüüd. Sildid me trepikodades – andke teada, kui vajate abi. Olulise osa selle kogukonnatöö taga on noored, kes teades, et on vähem ohustatud, tahavad aidata teisi,“ lausus president.
„Me peame neile vastu andma kindlustunde, et otsustades juhindume põhiseadusest ja universaalsetest inimõigustest. Et kriisi lahendus ei peitu jagunemises omadeks ja võõrasteks ning üha vihasemas heitluses lõplike ressursside jagunemise nimel,“ lausus riigipea, lisades, et me ei saa kaotada kurja viirust, aga õigusriigi ja demokraatlikud vabadused saame me noorte jaoks alles hoida.
