Linnapeakandidaat Peeter Raudsepa kõne Tallinna Linnavolikogus 8. detsembril 2025.
Austatud volikogu esimees,
lugupeetud volikogu liikmed,
head linnakodanikud
Ma tänan Teid usalduse eest ning võimaluse eest kandideerida Tallinna linnapeaks. Eesti pealinn on meie suurim omavalitsus ning seda tuleb juhtida suure vastutustundega.
1248. aastal sai Tallinnast Lübecki õiguse linn. Lübecki linnaõigused tähendasid iseseisvat linnaelu, oma seadusi ja linnakodanikuks olemise uhkust. Sellele järgnenud sajandite jooksul on Tallinnast kujunenud selline linn nagu me seda täna tunneme. Selle linna on kujundanud vabad linnakodanikud, kes on võtnud vastutuse ning panustanud Tallinna arengusse.
Tagades linnakodanikele ja ettevõtetele tegutsemisvabaduse panevad nad korda imesid. See arusaam peab olema läbiv – alustades Linnavolikogu liikmete ja linnaametnike tööst lõpetades abilinnapeade ja linnapeaga.
Olen aastate jooksul olnud suurte ettevõtete ja asutuste juhtimise juures, analüüsinud Eesti majanduse käekäiku ning langetanud strateegilisi otsuseid. Edu ei taga lähtumine päevapoliitilistest kaalutlustest. Eesti ja Tallinna inimeste ning ettevõtete käekäiku tuleb näha laiemalt.
Ka linnapeana jääb minu vaade ausaks. Ma ei anna tühje lubadusi. Minu visiooniks on kodanike keskne Tallinn. Linnavalitsuse otsused peavad põhinema reaalsel elul ja ekspertide teadmisel.
Viimaste nädalate jooksul olen kohtunud eelmiste linnajuhtidega ja kuulanud nende mõtteid linna arengu osas. Tänan kõiki Linnavalitsuse ja Linnavolikogu liikmeid ning linna töötajaid, kes on aastate jooksul Tallinna arengusse panustanud. Seni tehtu on vundamendiks meie tegevusele järgmiseks neljaks aastaks.
Minu juhitud linnavalitsuse tegevuse aluseks ja raamiks on Keskerakonna ja Isamaa Koalitsioonileping. Meie esmane ülesanne on 4 aasta tegevuskava ning järgmiste aastate eelarvestrateegia esitamine Teile aruteluks ja otsustamiseks. Tean, et mitmed Sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna ja Parempoolsete ideed on samuti jõudnud tänasesse koalitsioonileppesse.
Lugupeetud Linnavolikogu,
Tallinn peab olema Eesti majanduskasvu mootor. Euroopa Liidus konkureerivad omavahel linnastud ning pealinnad tunnevad seda vastutust. Tugeva majanduse baaseelduseks on turvalisuse ja kindlustunde tagamine, kaasaegne infrastruktuur, hästi toimivad haridus- ja sotsiaalteenused ning hubane linnaruum.
Meie ei looda, et majanduses muutuvad asjad iseenesest paremaks. Me peame looma tingimused, mis toetavad ettevõtlust, kasvatavad nõudlust ja toovad kaasa reaalse majandususalduse kasvu. Tallinn saab luua keskkonna, mis on stabiilne, läbipaistev ja konkurentsivõimeline.
Tallinnas on vaja ettevõtlust toetavat meelelaadi. Järgnevateks päevadeks on mul juba kokku lepitud mitmed kohtumised ettevõtlusorganisatsioonidega ning süsteemseks ja järjepidavaks koostööks loome Tallinna majanduskasvu nõukoja. Luban, et kohtumised suurinvestoritega muutuvad regulaarseteks.
Võitlus bürokraatiaga on järjepidev töö – asume likvideerima ebavajalikke bürokraatlike tõkkeid ja takistusi.
Linn vajab täiesti uut strateegiat, investeeringute meelitatamiseks, sh suuremahulistele investeeringutele rohelise koridori loomist.
Uue Linnavalitsus seab prioriteediks Tallinna ja Eesti pered. Tallinn peab saama kohaks, kus paraneb perede kindlustunne. Saades Euroopa kõige peresõbralikumaks linnaks saame me pealinnaks, kus noored soovivad ja saavad luua oma pere ning rajada oma kodu. Ühtlasi annab see peredele julguse kasvada suuremaks. Selle kindluse kasvatamise samme astume linnavalitsuse esimesest tööpäevast.
Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonileppes on perede toetamiseks toodud konkreetsed sammud:
Eluaseme laenu käendus noortele peredele, sünnitoetuse tõstmine 1000-le eurole ning vajalike tugi- ja nõustamisteenuste kättesaadavus. Kooli minevate laste pered saavad elukalliduse tõusu leevendamiseks samuti täiendava toe ranitsa- ning õppeaasta alguse toetuse näol.
On kõlanud väited, et tegemist on lennukilt raha külvamisega. Nende väidete autorid saavad olla ainult inimesed, kes ei ole näinud viimaste aastate inflatsiooni numbreid, maksutõuse ning Eesti demograafilist olukorda.
Rõhutan, et tegemist on Tallinna maksumaksjate rahaga. See tähendab, et igasuguste toetuste suurendamine eeldab tervikkäsitlust, mitte ainult eelarverea suurendamist. Olgu siinkohal toodud näiteks lasteaia kohatasu küsimus, mida kaalus ka eelmine Linnavalitsus. Sügisest vabastatakse Tallinna lapsed lasteaia kohatasust. Seda juhul kui mõlemad vanemad on Tallinnasse sisse kirjutatud või juhul kui vanem kasvatab last üksinda. Samal ajal ootame suuremat rahalist panust neilt peredelt, kes elavad väljaspool Tallinna. Tervikkäsitluse raames toetame ka neid lapsi, kes on kodused ning haridusvõrgu mitmekesisuse huvides toetame eralastehoide.
Perede kindlustunne on seotud laiema demograafilise käsitlusega. Tallinnas moodustatakse rahvastikupoliitika nõukoda, mis jälgib linna demograafilisi arenguid ning esitab ettepanekuid perede ning rändega seotud küsimustes.
Meie fookuses on eestlus ja eestikeelne haridus. Kogu maailmas on olemas ainult üks Eesti pealinn – Tallinn. Et meie eelkäijatelt päranduseks saadud vaimne ja kultuuriline ruum õitseks, ei tohi me seda lahjendada ega käest lasta. Peame taaslooma seda iga päev.
See tähendab senisest suuremat rõhku eesti keele rollile Tallinna avalikus ruumis ja teenindussektoris. Samuti jätkame kultuurisündmuste toetamist, panustame Lauluväljaku arengusse ning tõstame esile olulisi tähtpäevi.
Eestikeelsele haridusele ülemineku küsimuses ei tee ametisse asuv Linnavalitsus ühtegi järeleandmist, vaid lähtume seaduses toodud tähtaegadest. Seejuures panustab linn täiendavalt õpetajate palkadesse, kuid värbab koolidesse juurde õpetaja abisid ja tugispetsialiste.
Hea Linnavolikogu,
Minu eesmärk on, et Linnavolikogu ja Linnavalitsus suudavad kokku leppida strateegilised eesmärgid, mille nimel töötame ja pingutame üheskoos. Linnakodanikud on väsinud asjatust vastandumisest. Tallinn peab olema hea koht elamiseks, töötamiseks ja enesearenguks.
Meil peab jätkuma tervet mõistust, et vahet teha tegelikel maailmavaatelistel erisustel ning tehnilisel linnajuhtimisel.
Oluline on lähtuda põhimõttest, et avaliku sektori juhtimine on avalik ning kitsaskohtadest ning eksimustest julgetaks ausalt rääkida. See tähendab, et oluline on julgus avada varasemaid otsuseid ning neid vajadusel muuta.
Linna rahaasjad peavad olema korras. Eelarvestrateegia ja investeeringute kava ei saa olla „kiri jõuluvanale“, vaid kõigil planeeritavatel investeeringutel peab olema rahaline kate. Kui minu juhitud Linnavalitsus midagi lubab siis see lubadus ka täidetakse.
Me suhtleme otse linnakodanikega, kuulame ettevõtjaid, tugineme faktidele ja analüüsidele. Vaid nii – usaldust luues – on lootust. Minust saab kõigi tallinlaste, kõigi linnakodanike linnapea.
Olen valmis Teie küsimustele vastama ning palun Teie toetust uue Linnavalitsuse moodustamiseks.
