Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder küsis Riigikogu infotunnis, miks soovib valitsus leevendada tööjõu sissetoomise reegleid, mis toob kaasa odava tööjõu täieneva sisserände Eestisse.
Helir-Valdor Seeder: Austatud peaminister!
Murepilved on Eesti tuleviku kohal, kui praegune valitsuspoliitika jätkub. Ma pean silmas tööjõu- ja rändepoliitikat. Nimelt on valitsus esitanud Riigikogu menetlusse kaks välismaalaste seaduse muutmise seadust ja need on rohkem kui kummalised ja imelikud eelnõud.
Kõigepealt lihtsustatakse töölubade ja elamislubade väljaandmist ja nende tingimusi. Juhin tähelepanu, et tööle asumise eesmärgil välja antavate elamislubade puhul sätestatakse, et inimene võib kuni kuus kuud olla siin ka töötuna. Selleks luuakse eraldi register, terve suur bürokraatia. Kontrollitakse, millistest elatusvahenditest ta töötuna peaks siin tegutsema, kui ta on tööloa alusel siia elamisloa saanud ja nii edasi.
Soodustatakse odava tööjõu sisserännet, viiakse kvoodinõue 0,8 Eesti keskmisest töötasust sisse toodaval tööjõul, luuakse terve rida täiendavaid erandeid, mis on kvoodiväliselt mõeldud tööjõu sissetoomiseks. Praegu on eelnõu seletuskirjas üheksa erinevat eluvaldkonda, kus kvoot üldse ei laiene. Ma juhin tähelepanu, et seda olukorras, kus 2024. aastal kehtestatud kvooti ei täidetud, ei olnud vajadust nii palju sisse tuua, ega ka 2025. aastal ei täidetud.
Täna moodustavad erandid juba enamuse. Sain Siseministeeriumist andmed, hea peaminister, meeldetuletuseks: 2021. aasta kvoodi all toodi tööjõudu 14%, 86% väljastpoolt kvooti; 2022. aastal 14%; 2023. aastal 16%; 2024. aastal 19%, eelmisel aastal 13%. Nüüd me veel suurendame neid erandeid, see osakaal jääb 5%. See on ju tegelikult hullus, mis töötab vastu Eesti teaduspõhisele, teadmistepõhisele poliitikale, suurema lisandväärtuse loomisele, kvalifitseeritud tööjõu sissetoomisele, kõigile meie arengukavadele, mis räägivad elatustase tõstmisest ja kõigest muust – selge orientatsioon odava tööjõu sissetoomisele. Miks me seda teeme?
Kristen Michal: Aitäh, hea küsija! Need on sellised küsimused, mida selle eelnõu menetlemise juures tuleks tegelikult parlamendidebatis käsitleda. Ma olen kindel, et te seda teete.
Mulle väga meeldis, et te tõite siin alguses ka faktid välja. Tõepoolest, sellist hirmutamist teha, justkui meile tuleks massiliselt sisserännet – ei saa, eks. See on hea, et te seda ise ka möönate ja alustuseks kohe ära ütlete, sest tõepoolest, Eesti seis on selline, et valitsuse kehtestatud sisserände piirarv on 1300 umbes, noh 1292. Eelmisel aastal piirarv ei täitunud ja ka üle-eelmisel aastal, täpselt nagu te ütlesite, 2024.–2025. aastal oli see täiesti korrektne, piirarv ei täitunud. See tähendab seda, et isegi see kvoot ei täitu, meil ei ole massiliselt tulemas, nagu aeg-ajalt üritatakse luua seda muljet, et on tulemas.
Nüüd teaduspõhisuse juurde minnes. Minu meelest jälle hea küsimuse püstitus. Teaduspõhisus tähendab seda, et me lähtume andmetest ja sellest, mis meil on faktidena teada, mitte emotsioonidest selle ümber. OSKA raport, mille alusel üks nendest eelnõudest on tehtud, on laialdane raport. Selle raporti valmimisse panustavad Kutsekoja kaudu nii ametiühingud, tööandjad, ettevõtlusorganisatsioonid, sisejulgeoleku eest tegutsejad, tagajad – kõik saavad selle järele vaadata. OSKA raport pidevalt uueneb ja see kirjeldab ära selle, milline on meie tööjõupuudus. Lihtsustatult lähtudes peaks meie esimene printsiip ja põhimõte olema Eesti inimestele heade oskuste andmine. Kui seejärel on näha, et meil näiteks koolidest ja kutsekoolidest ei tule nende oskustega inimesi ja meie majandus jääb selle taha toppama, siis on neid inimesi vaja.
Ja nüüd meil on menetluses kaks eelnõu. Esimene eelnõu puudutab ühtse loa direktiivi ülevõtmist. Esimene lugemine on 28. veebruaril ja see puudutab seda, mida te rääkisite, et elamisloaga kehtivuse ajal on lubatud vahetada tööandjat, lubatud olla tööta teatud aega ja nii edasi. Teine eelnõu, mis puudutab nii-öelda tööjõupuudusega sektoreid, on OSKA raporti põhine ja kirjeldab ära, et selle raporti alusel öeldakse, millistes sektorites meil mingi kvalifikatsiooniga inimesi on puudu.
See on oluline, et kui me mõtleme Eesti majanduse tsüklile, siis – meeldib see või ei meeldi, pessimistide kurvastuseks –, meie majandus on sisenenud kasvufaasi. Eelmisel aastal oli majanduskasv väike, aga armas, sellel aastal tuleb ta juba, ma arvan, üks regiooni kiiremaid, Leedu ja Rootsiga koos, ehk me oleme seal tipus. Ma näen, et see toob rõõmu teiegi näole ja loodan, et kogu Eesti rahvale. See tähendab seda, et ühel hetkel on meil vaja teatud erialadel, mida me ise ei suuda õpetada või välja koolitada, näiteks mõnda masinapargi operaatorit või pingioperaatorit või kedagi muud. See OSKA raport koostataksegi ettevõtjate, ametiühingute, Siseministeeriumi ja paljude erinevate osapoolte koos.
Helir-Valdor Seeder: No see rõõm mul on küll läbi pisarate, härra peaminister, kuulates teie vastust, ja ma ütleksin, oi-oi-oi, me saame väga erinevalt aru nendest numbritest. Vastupidi, minu mure on just see, et kvoodiväliselt on tehtud nii palju erandeid – ja tehakse praegu veel juurde –, mis on täiesti ebavajalikud ja põhjendamatud, ja juba 90% tuleb täna kvoodiväliselt siia sisse ilma igasuguste piiranguteta. Ja nüüd me veel loome täiendavaid võimalusi sellesama OSKA raporti alusel. Üheksa erinevat valdkonda, kus kvoot üldse ei laienekski. Ei olegi mõtet kellelgi enam kvoodi sees tuua.
Ja me teeme veel tegelikult karuteene ka Eesti töötajatele ja tööjõuturule. Ka need vähesed, kes veel kvoodi sees toovad, saavad nüüd eelise tuua lihtsamalt ehk madalamapalgalisi, 0,8% Eesti keskmisega sisse, ehk nad ei taotlegi enam tulevikus kvoodi alt, vaid toovad kvoodivälise erandina 0,8%-ga sisse. See on pööraselt vastuolus meie kõikide seatud eesmärkidega, mis puudutavad teaduspõhist majandust ja kõike muud. Nii et me saame väga erinevalt asjadest aru. Olukorras, kus kvooti ei täideta, ei ole vaja luua täiendavalt kvoodiväliseid sissetoomise allikaid.
Aga mul on üks mure veel sellega seoses, mida me siin praegu ei ole käsitlenud, aga mis on ka nende eelnõude seletuskirjades ja mis nõuab täiendavaid kulutusi maksumaksjatelt miljonites. Nimelt, lõimumine, eesti keel, selle oskus siin sissetoodava tööjõu puhul. Seletuskirjas on toodud, et see toob täiendavaid kohustusi ka Eesti riigile. Ja toob tõepoolest. Olukorras, kus meil niikuinii eesti keele oskusega on probleeme, lõimumisega on probleeme ja kus Reformierakonna juhtimisel töötatakse süsteemselt vastu, et eesti keele seadust muuta ja seal sätestada teenindavale sektorile elementaarsed keelenõuded. Mina ei saa aru, miks me töötame tegelikult kõikide oma Eesti riigi teiste valdkondade arengukavadele ja prioriteetidele vastu, olgu see haridusvaldkond, keelevaldkond, majandusarengu valdkond. Kas te olete valmis need kaks väga rumalat eelnõu tagasi võtma?
Kristen Michal: Aitäh, hea küsija! Siin on nüüd jälle mitu küsimust selles küsimuses, aga ma jõudumööda vastan. Kõigepealt see, et kvoodi kõrvalt tuleb rohkem ja kvoot ei täitunud – ma arvan, et see ongi faktina korrektne, nagu me oleme tuvastanud. Kvoot ei täitunud juba mitu aastat. Nii vastuses kui ka küsimuses saame ühiselt maha võtta selle hirmu, justkui siin hakkaks massiline sisseränne või oleks see massiline sissesurumine. See on esimene oluline printsiip.
Teiseks, erinevad erandid. Mul kahjuks ei ole seda materjali kaasas, aga ma kindlasti pärast huvi pärast vaatan järele. Ma arvan, et needsamad erandid, mida me oleme teinud Eesti majanduse kasvatamiseks, muu hulgas näiteks inseneride toomiseks IT-sektoris või kuskil mujal, küllap need on olnud ka sellel valitsemisajal, kui Isamaa on valitsuses olnud, ja need erandid on kehtinud ka sellel ajal. Aga kui ei ole, siis küllap on hiljem tulnud. Kontrollin üle igal juhul. Aitäh hea mõtte eest!
Mis puudutab teaduspõhisust, siis just teaduspõhisusele see lahendus ju osutabki. OSKA raport, mida Kutsekoda teeb, see printsiip on sama, mida ma arvan, et Eesti targa majandusega riigina ja kasvava majandusega riigina – kui me oleme kasvutsükli alguses, me vajame oskustööjõudu – peakski rakendama. See printsiip on selline, et me anname oma inimestele võimalikult head oskused tööturul toota kõrgemat lisandväärtust, rohkem teenida, rohkem jõukust kasvatada. Ja kui siis selgub endiselt teaduspõhiselt, andmetepõhiselt, et meie kutsekoolidest ja kõrgkoolidest ei tule selle valdkonna inimesi piisavalt, siis me saame tuua neid, kes muidu hoiaksid meie majandust tagasi, kui need töökohad ei oleks täidetud. Üks näide, mida ma olen ka varem toonud, aga väike trükikoda, üks ukrainlasest abielupaar hoolitseb sellest, et 10–20 Eesti inimest said kõrgema lisandväärtusega tööd, sest kahte spetsialisti oli vaja. Halval põhjusel, sõja tõttu, tulid nad siia, aga hoolitsevad selle eest, et meil on võimalik kõrgema lisandväärtusega asju teha. Nii et selliseid spetsialiste meil on vaja. Neid näiteid on palju toodud, kuidas üks hea kokk ühes restoranis võib anda 10–20 inimesele tööd, ilma selle kokata pole seda restorani ka. Nii et selle jaoks meil on vaja.
