Foto: kuvatõmmis Madis Hindre facebooki seinalt
See artikkel on valminud tänu Madis Hindre tähelepanelikule silmale, mis tabas ära midagi väga märkimisväärset.
Eesti postkontorite võrgu vähendamine on olnud võimalusena üleval juba aastaid. Kuna postiteenistuse keskmine aasta maht on vähenenud järjepidevalt juba mitmeid aastaid, siis on tõstatud küsimus, et kas peaks sellele vastavalt ka postiteenuste võrku vaikselt vähendama.
Selle küsimuse ette on viimased kaks ettevõtlusministrit ka seatud ja mõlema vastus sellele küsimusele on praktiliselt identne. Vastus on „ei“ kuna „tegemist on pikaajalise protsessiga, mille mõjusid tuleb igakülgselt hinnata.“
Tavaline lugeja võib siinkohal küsida: „miks see tähtis uudis on?“ Vastus on väga lihtne, ministrid kellelt seda küsimust küsitud on, olid Sotsiaaldemokraat Rene Tammist ja EKRE’lane Raul Siem. Tammist sai ministriks 2018 aastal ja Siem on minister alates 2020 aastast.
On märkimisväärne, kuidas poliitiliselt justkui kaks üksteisest kõige kaugemal seisvat inimest, on vastanud ühele ja samale küsimusele täpselt samade sõnadega.
Raul Siem vastas küsimusele järgmiselt: „Vaatamata asjaolule, et universaalse postiteenuse mahud on aastast aastasse vähenenud, on sellel teenusel jätkuvalt oluline sotsiaal-regionaalne mõõde ja selle kvaliteetne osutamine on oluline riigi kõikidele elanikele. Postivõrgu ümberkujundamine on pikaajaline protsess, mille mõjusid tuleb eelnevalt igakülgselt ja põhjalikult analüüsida ning hinnata. Kindlasti tuleb sellesse protsessi kaasata ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade esindajad, et leida kõigile osapooltele sobiv ja jätkusuutlik kompromisslahendus.“
Kaks aastat varem vastas sotsiaaldemokraat Rene Tammist samale küsimusele aga järgmisel moel: „Vaatamata asjaolule, et universaalse postiteenuse mahud on aastast aastasse vähenenud, on sellel teenusel jätkuvalt oluline sotsiaal-regionaalne mõõde ja selle kvaliteetne osutamine on oluline riigi kõikidele elanikele. On selge, et postivõrgu ümberkujundamine on pikaajaline protsess, mille mõjusid tuleb eelnevalt igakülgselt ja põhjalikult analüüsida. Kindlasti tuleb sellesse protsessi kaasata ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade esindajad, et leida kõigile osapooltele sobiv kompromisslahendus.“
Kas vastuste sarnasuse põhjus peitub üksteise pealt maha vaatamises, või on antud juhtum järjekordseks näiteks, kuidas poliitiline sektor mõlemas ääres hoopis ringi meenutama hakkab, selle jätame lugeja otsustada. Igal juhul pole põhjalikku analüüsi veel keegi teinud ja ka selle planeerimisest pole olnud midagi kuulda.
