Mitte-eestlaste suhtumine NATOsse on oluliselt parem

Eestlaste kaitsetahe on väga kõrge. Pildil suurõppuse Kevadtorm lõpetamine. Foto:MARIANNE LOORENTS / Virumaa Teataja

Eesti elanike suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse on endiselt positiivne ning toetus NATO-sse kuulumisele on oluliselt kasvanud ka mitte-eestlaste seas. Eesti elanike kaitsetahe püsib samuti kõrge, nii on 60 protsenti vastajatest valmis Eestit kaitsma.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks jätkuvalt NATO-sse kuulumist. Nii nimetas 57 protsenti seda ühena kolmest olulisemast tegurist. Esmakordselt vastusevariantide seas olnud elanike kaitsetahe tõusis olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal kohal on 29 protsendiga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine.

Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 76 protsenti elanikkonnast, mida on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 91 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti.

Võrreldes märtsiga on toetus NATOle mitte-eestlase seas kasvanud 12 protsendipunkti võrra.

53 protsenti küsitletuist leidis, et NATO osutaks konflikti puhkedes Eestile otsest sõjalist abi ning 42 protsenti arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära.

Eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumise erinevus tuleb aga selgelt esile toetuses NATO liitlasvägede kohalolekule Eestis. NATO vägede kohaolekut toetab 89 protsenti eestlastest, kuid vaid 37 protsenti mitte-eestlastest. 

Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis 77 protsenti eestlastest vastuseks, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks.

Selge enamus on valmis Eestit kaitsma

Eesti elanike kaitsetahe püsib kõrge, nii on 60 protsenti elanikkonnast valmis kaitsetegevuses osalema, selgub uuringust.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest selgub, et eelvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti küsitletutest.

Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid vahe väheneb. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu osutamist 51 protsenti eesti- ja 42 protsenti  venekeelsetest vastajatest, kuid ka viimastest ei pea vastupanu
osutamist vajalikuks vaid 12 protsenti.

Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 60 protsenti elanikkonnast. Kaitsetegevuses on valmis osalema 65 protsenti eestlastest ja 48 protsenti venekeelsetest vastajatest. Venekeelsetest Eesti kodanikest on kaitsetegevuses osalemiseks valmis 57 protsenti.

Uuringu läbiviijad nendivad, et ka siin on näha venekeelsete vastajate, eelkõige kodanike kaitsetahte kasvu.

„Kaitseministrina hindan väga Eesti inimeste kõrget kaitsetahet ja valmisolekut oma riiki kaitsta,“ ütles kaitseminister Jüri Luik kaitseministeeriumi vahendusel. „Hea meel on ka näha, et valitseb usaldus riigikaitse korralduse ning meie liitlaste ja NATO tegevuse suhtes,“ lisas Luik.

Konflikti korral oleks lahkujaid viiendik vastajatest

Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist ligi viiendik eestimaalastest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 20 protsenti ning nooremad inimesed, Nii kavatseks alla 20 aastastest lahkuda 39 protsenti, 20-29 aastastest 27 protsenti ja 30-39 aastastest 28 protsenti.

Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

Samas selgub uuringust, et elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on madal ning on võrreldes märtsiga veelgi kahanenud.

Vaid veidi üle viiendiku küsitletutest teavad üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 70 protsenti ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud

Küsitluse viis 4.-23. oktoobrini kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.