Kaspar Kokk: prioriteediks on kiirem Tartu-Tallinn rongiühendus

Riigikokku pürgivate kandidaatide puhul on saanud juba traditsiooniks, et kampaania ajal jagatakse lubadusi, aga valituks saades kipuvad need ununema. Tartu puhul on varasemalt räägitud parematest lennuühendustest, neljarealisest Tartu-Tallinn maanteest ja koguni Rail Balticust, mis peaks kulgema läbi ülikoolilinna. Ikka ja jälle lubatakse Tartu huvide eest seista, aga Toompeale jõudes ununevad lubadused lausa võluväel ning tegudest ei maksa rääkidagi. Olgu valimiste aeg või mitte, aga tartlaste elu peab minema paremaks. Kindel, mis tuleb lõpuks ära teha, on kiire ja kaasaegne rongiühendus Tartu ja Tallinna vahel. Seda peab muide oluliseks ja toetab ka 40% Tartu elanikest, kes osalesid hiljutises Kantar Emori läbiviidud uuringus.

Tartust Tallinnasse tunni ja viieteistkümne minutiga

Tartu kui ülikoolide ja teaduslinna arengut silmas pidades tuleb meil muuhulgas keskenduda transpordiühenduste parandamisele tõmbekeskustega – eelkõige Tallinnaga ja lähitulevikus ka Riiaga. Me ei saa lubada, et inimesed kolivad Tartust ära, sest transpordiühendused on ajale jalgu jäänud. Me ei saa lubada, et Tartu areng kannatab, sest kaasaegne logistiline seotus lähemate suuremate linnadega (Tallinna ja Riiaga) on vaid ideede ja lubaduste tasandil, aga reaalsuseni ei taha need kuidagi jõuda juba mitme kümnendi jooksul.

Käesoleval hetkel sõidab Tallinn-Tartu „ekspressrong“ edasi-tagasi suunas kokku neli tundi ehk pool tööpäevast. See on lubamatult pikk aeg. Nimetatud marsruudil on praegu kiirematel lõikudel rongide kiiruseks 120 kilomeetrit tunnis, olenemata sellest, et nende  võimekus on arendatud sõidukiirusele 160 –180 kilomeetrit tunnis. Kui rakendada rongide maksimaalselt lubatud kiirust, siis see lühendaks sõiduaega Tartu vaksalist Ülemiste jaama ühe tunni ja viieteistkümne minutini. Sealjuures on arvesesse võetud kaks vahepeatust. Tohutu ajaline võit.

Kiiruse tõstmiseks ei ole vaja ehitada uut raudteed nagu sageli ekslikult arvatakse. Eksperdid on kalkuleerinud, et püstitatud eesmärgi (sõiduaeg tund ja viisteist minutit) saavutamiseks tuleb olemasolevat trassi rekonstrueerida ja raudtee kurve õgvendada raadiusele kolm kilomeetrit. Raudtee trassil on taolisi õgvendamist vajavaid kurve ligi viisteist. Kurvide õgvendamise tulemusena nihkuks raudtee vaid kümme meetrit, mis tähendab omakorda paarikümne kilomeetri ulatuses raudteed praeguse raudteetammi kõrval. 

Muide, ka Eesti 2030+ kava nägi ette rongide kiiruse tõstmise kuni 160 km/h ja sõiduaja viimise alla pooleteist tunni Tallinnast Narva ja Tartusse. Reaalne tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks on jäänud aga siiani esitamata.

Rail Baltic versus kiirem Tallinn-Tartu ühendus

Paratamatult tekib küsimus, mis see kõik maksma läheb ja kust tuleb rahaline kate. Spetsialistid on välja arvutanud, et kiiruse kuni 180 kilomeetrit tunnis saavutamiseks on vajalik investeering suurusjärgus 250 miljonit eurot. Sarnane minimaalne summa on ette nähtud Eesti riigi omafinantseeringuks Rail Balticu projektis osalemiseks. Kokkuvõttes taandubki küsimus prioriteetidele. Kas Eestile on oluline ebareaalselt kallis ja tänaseni hoomamatu väärtusega rahvusvaheline raudteetrass või riigisisene kiirem ühendus, mis teenib suure osa Eesti inimeste huve? Tuletagem meelde, et Rail Balticu ehitusega ei ole veel alustatud.

10 000 rahulolevamat inimest päevas

Käesoleval ajal sõidab busside ja rongidega igapäevaselt Tallinna ja Tartu vahel ligi kuus tuhat inimest, lisanduvad tuhanded maanteel liiklejad. Kui raudteeühendus muutub kiiremaks, siis on reaalne, et päevas liigub rongiga rohkem kui viis tuhat inimest. Aastas teeks see kaks miljonit reisi ja ainuüksi kaks miljonit tundi kokkuhoitud sõiduaega.

Nende ilusate miljoniliste numbrite kõrval on ülioluline inimeluline aspekt. Iga miljon reisi Tallinna ja Tartu vahel, kus auto asendatakse rongiga, säästab vähemalt ühe elu ja kümneid vigastatuid liiklusõnnetustes. Tasub tõsiselt mõelda, mis on tegelikult oluline ja millest võidavad meie inimesed rohkem. Lisaks liiklusohutusele ei ole vähe tähtis keskkonnasääst ja kokkuhoitud CO2 tonnid. 

Viime  ammuse unistuse ellu! Aastapikkune reaalsete tegudeta jutt on loonud illusiooni mõõtme, kuid sellest ei tohiks lasta end eksitada. Seadkem parem eesmärk, et aastal 2025 sõidame rongiga Tartust Tallinnasse ühe tunni ja viieteistkümne minutiga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.