9. mail 2019 kohtuvad ELi riigijuhid Rumeenias Sibius. Rumeenia on üks huvitav riik, kus viimaste aastate märksõnadeks on olnud justiitsreform ja meediavabaduse piiramine. Kohalikud on tagajalgadel ning mures. Kui arvate, et selle eest vastutavad paremäärmuslased siis eksite rängalt.
Pärast 2016. aasta valimisi on Rumeenias võimul Sotsiaaldemokraadid (PSD), kes kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse fraktsiooni Eesti Sotsiaaldemokraatidega (SDE). Viimastel aastatel on SDE hoiatanud eesti elanikke EKRE justiitsreformi ja meediavabaduse piiramise eest. Samal ajal on jäänud märkamatuks, et need samad asjad mille eest sotsid meid hoiatavad, on Rumeenias juba nende enda sõsarpartei poolt ellu viidud. On märkimisväärne, et ükski SDE minister, esimehekandidaat ega Euroopa Parlamendi kandidaat pole võtnud Rumeenias toimuva suhtes sama jõulist seisukohta kui Eestis toimuva suhtes.
Meediavabadusest
Meediavabaduse olukorra Rumeenias on tabavalt kokku võtnud rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid. Nad tunnevad muret poliitilise tsensuuri pärast ning on osutanud tähelepanu sellele et Rumeenia meediaväljaandeid üritatakse muuta poliitiliseks propagandavahendiks. Selle tulemusena langes Rumeenia sellel aastal pressivabaduse indeksis 47. kohale.
Kurjakuulutav justiitsereform.
Kodanikuühiskond, meedia ja Euroopa Liidu partnerid on osutanud, et Rumeenia justiitsreform pidurdab võitlust korruptsiooniga, piirab prokuröride iseseisvust ja seab kahtluse alla kohtuvõimu sõltumatuse. Pärast erakorralise määruse jõustumist on ametist vabastatud 48 prokuröri ning eelmise aasta 24. oktoobril nõudis justiitsminister peaprokuröri ametist vabastamist.
Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO) ja Veneetsia Komisjon on juhtinud tähelepanu sellele, et Rumeenia justiitsreform ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. 2018. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles märgitakse:
- Euroopa Parlament on sügavalt mures Rumeenia kohtu- ja kriminaalõiguse valdkonna õigusaktide muudatuste pärast ja eriti seetõttu, et need võivad struktuuriliselt kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust ja selle võimet võidelda korruptsiooniga Rumeenias tulemuslikult, ning nõrgestada õigusriigi põhimõtet;
- Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et Rumeenia ametivõimud oleksid vastu mis tahes meetmetele, millega dekriminaliseeritaks korruptsioon ametiasutuses, ning rakendaksid riiklikku korruptsioonivastast strateegiat;
- Euroopa Parlament väljendab sügavat muret meediavabadusele kehtestatud poliitiliste piirangute, ning kavandatavate õigusaktide pärast, millega muudetaks karistatavaks Rumeenia halvustamise välismaal ning laimu eest kriminaalvastutusele võtmine lisataks uuesti kriminaalseadustikku;
Kõige tipuks toimusid 2018. aasta augustis Rumeenias suured meeleavaldused, kus politsei kasutas meeleavaldajate vastu vägivalda ja ebaproportsionaalset jõudu.
Vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi külmutas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis suhted Rumeenia PSD-ga. Juunis otsustatakse kas PSD jätkab Euroopa sotsialistide ridades või mitte. Suhete külmutamine ei ole aga midagi erilist, sisuliselt tähendab see, et Euroopa Parlamendi fraktsioonikaaslased ei korralda juunini PSDga ühisüritusi.
Kas Sotside väärtused piirduvad ainult Eestiga?
Sotsid on kritiseerinud väga teravalt praegust valitsust. Nad väidavad, et meie kohtuvõimu sõltumatus ja meediavabadus on ohus. Rumeenia näite valguses tekib aga küsimus, kas SDE jutud väärtustest piirduvad ainult Eestiga ning kas heade suhete nimel meie Euroopa partneritega ollakse valmis väljaspool Eestit õigusriigi põhimõtete osas silm kinni pigistama? Selle küsimuse võiks küsida igalt Sotsiaaldemokraatide kandidaadilt EP valimistel.
