Kaitseminister Luik märkis Vabadussõja võidusamba jalamil peetud kõnes, et tänasel päeval mälestame inimesi, kes püüdsid 1944. aastal taastada Eesti riiklikku iseseisvust teise maailmasõja keerises, kui üks okupatsioon oli asendumas kiiresti teisega, tuues kaasa ränki kannatusi.
„Otto Tiefi valitsuse liikmed näitasid noil dramaatilistel päevadel üles erakordset vaprust,“ lausus Luik ja lisas, et paljud neist langesid punaväelaste ja NKVD kätte, sealhulgas ka peaminister Tief.
Luige sõnul said tuhanded 1944. aasta septembri lõpus taanduvate ja peatungivate vägede vahele jäänud Eesti sõdurid Otto Tiefi valitsuselt innustust isamaa kaitsmiseks. „Paljud sõdurid hakkasid metsavendadeks ning ennastsalgav vastupanuvõitlus jätkus aastaid. Eesti elanikud ei soovinud elada nõukogude võimu all,“ rõhutas Luik.
Ta selgitas, et Punaarmee üritas noori värvata massiliselt kohustuslikku sõjaväeteenistusse, ent noored hoidusid sellest ning moodustasid hoopis vastupanuorganisatsioone, milles osalejad kutsusid ennast linnavendadeks.
Luige sõnul polnud Otto Tiefi valitsuse ja vastupanu osutanud tuhandete eestlaste usk ja meeleheitlik eneseohverdamine asjatu – valida oli küll Saksamaa või Nõukogude Liidu vahel teadmises, et üks või teine totalitaarvõim hävitab Eesti riikluse, ent oli ka kolmas variant.
„Toona täiesti idealistlik valik, mis tähendas lootust, et Eesti iseseisvus õnnestub taastada demokraatlike lääneriikide abiga ning nende väärtustele toetudes,“ märkis Luik. Ta lisas, et see tee avanes meile lõpuks 1991. aasta augustis ning päädis Eesti rahumeelse ankurdamisega läände, peatselt ka NATO ja Euroopa Liidu liikmena.
„Meie austame oma riigi, rahva ja kodu eest võidelnud inimesi. Kuid keda austab Eesti idanaaber?“ tõstatas Luik küsimuse ja märkis, et tänavu, Teise maailmasõja lõppemise juubeliaastal otsustas naaberriigi president premeerida lisaks Punaarmee veteranidele ka Balti riikide, Ukraina ja Valgevene vastupanuvõitluse likvideerimises osalenud NKVD töötajaid.
Luik sõnas, et endised nõukogude väed lahkusid Eesti pinnalt kolm aastat peale Eesti iseseisvuse taastamist, millest Tiefi aegsed vastupanuvõitlejad unistanud olid. „Me teeme kõik selleks, et mäletada nende vaprate inimeste panust ning hoiame ja kaitseme Eesti iseseisvust,“ ütles ta.
Lõpetuseks rõhutas Luik, et Otto Tiefi valitsuse tähtsust Eesti õiguslikule järjepidevusele – 1939. aasta baaside leping ning 1940. aasta Nõukogude Liidu poolt orkestreeritud juunipööre, mis sarnanes nii mõneski mõttes kuue aasta tagustele sündmustele Krimmis, ei tühistanud Tartu rahulepingut.
„Ebaseaduslikkus ja vägivald ei muuda, ega sünnita rahvusvahelist õigust,“ ütles Luik. Ta täpsustas, et Otto Tiefi valitsus oli Eesti seaduslik täitevvõim, nagu ka paljude riikide poolt tunnustatud Vabariigi Valitsus eksiilis, mis tegutses kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni.
Kaitseminister Jüri Luik asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahvalt.
