Isamaa fraktsioon on seisukohal, et Eesti peab kindlasti välja selgitama NSV Liidu Välismajanduspangas vahendite külmutamisega tekitatud kahju. Erakond leiab, et kui selgub, et kahju tekitas Vene Föderatsioon, siis tuleb seda teiselt osapoolelt ka nõuda.
Riigikohus on jõudnud seisukohale, et VEB Fondi sertifikaatide omanikel pole õiguslikku alust nõuda Eesti riigilt nende kompenseerimist. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor akadeemik Lauri Mälksoo kirjutas eelnõule antud ekspertarvamuses, et sertifikaatide kompenseerimisega võib kaasneda Eestile õiguslikke tagajärgi seoses NSV Liidu välisvõlaga.
Isamaa leiab, et kui kahju põhjustas Vene Föderatsioon, peab Eesti valitsus nõudma Vene Föderatsioonilt kompensatsiooni NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud vahendite eest. Vene poole ametlikuks põhjenduseks raha blokeerimisel oli väide, et puudus kokkulepe NSV Liidu välisvõla tasumise kohta. See põhjendus pole adekvaatne, sest iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigil puudus igasugune kohustus vastutada NSV Liidu välisvõla eest.
Koalitsiooninõukogu otsustas esmaspäevasel istungil mitte toetada eelnõu, millega Eesti riik hüvitaks rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele, kirjutab ERR.
“Kui on küsimus selles, et kas riigikogu läheb koalitsiooni arvates ka selle otsuse eelnõu vastuvõtmisele selles koosseisus, siis vastus on, et ei lähe,” ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pärast koosoleku lõppu.
VEB fond loodi 1993. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.
