Isamaa fraktsioon tegi Tallinna linna 2019. aasta teise lisaeelarvesse kaks olulist ettepanekut, mis lihtsustaksid eesti keele õpet.
„Eesti keele õpe on siiani käinud üle kivide ja kändude, seda kõige enam just Ida-Virumaal ja Tallinna linnas. Riik on omalt poolt pakkumas erinevaid lahendusi ja võimalusi, kuid ka omavalitsus peab siinkohal õla alla panema,“ ütles Isamaa fraktsiooni aseesimees Kaido Kukk.
Isamaa esitas 2019. aasta lisaeelarvesse kaks muudatusettepanekut 220 000 euro eraldamiseks eesti keele õppeks. Esimene ettepanek käsitleb eesti keele õpet vene emakeelega pedagoogidele Tallinnas ning teine eestikeelsete õppematerjalide koostamist vene õppekeelega koolidele. Mõlema ettepaneku puhul on eesmärgiks toetada vene emakeelega õpilaste ja õpetajate eesti keele õpet.
„Pole oluline, mis on õpetaja või õpilase emakeel, täna tuleb igal kodanikul saada hakkama Eesti riigis ja parim viis selleks on osata riigikeelt. Me ei saa nõuda keele oskamist nii, et me ise seda ei toeta. Selleks ongi oluline pakkuda keelelist tuge nii õpetajatele kui õpilastele. Õpetajad on tihti välja toonud, et koolis õpib õpilane eesti emakeelega õpilastele mõeldud õpikust, kuid kui õpilasel puudub tugev keeleline põhi, jäävad tal teadmised omandamata. Õppematerjalid, mis on mõeldud eesti keele kui teise keele omandajale, toestavad ja aitavad õpilasel paremini omandada õpitut,“ täiendas Kukk.
Tallinna linna 2019. aasta teise lisaeelarve maht on 1 829 582 eurot ning teine lugemine toimub 14. novembril.
