Heiki Hepner: toidujulgeoleku tagamiseks on vaja astuda konkreetseid samme

Kui harjumuspärased tarneahelad katkevad peab olema tagatud Eesti toidujulgeolek, selle tagamisel saavad määravaks kohalikud tootjad. Foto: Aare Lepaste

Riigikogus tutvustati 24. novembril põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Riigikogu maaelukomisjoni liikme Heiki Hepneri (Isamaa) sõnul on oluline, et arengukava ei jääks niisama seisma, vaid et selles toodud eesmärgid ja tegevused saaksid toetatud ka reaalsete rahaliste meetmetega.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 üldeesmärk on, et Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Eesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on vaja rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning tuleb rakendada uusimaid teadmustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.

Riigikogu istungil peetud kõnes ütles Hepner, et arengukavas sõnastatud toidujulgeoleku tagamine on oluline eesmärk. „Tänavu kevadel toimunud sündmused näitasid kuivõrd oluline on iga riigi jaoks kodumaine toidutööstus-, põllumajandus- ja kalandussektor. Juhul kui harjumuspärased tarneahelad katkevad peab olema tagatud Eesti toidujulgeolek. Selle tagamisel saavad määravaks kohalikud tootjad,“ ütles Hepner.

Tema sõnul katab arengukava kümneid eri valdkondi alates regionaalsest arengust lõpetades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega. „Selle tervikpildi juures on väga oluline, et kõik seatud sihid ja eesmärgid saaksid toetatud ka konkreetsete rahanumbritega. Investeeringud nendesse valdkondadesse tagavad maapiirkonna inimeste ja ettevõtjate heaolu ja seega ka Eesti riigi positiivse arengu.“

Riigikogu täiskogu istungi stenogrammi on võimalik lugeda siin

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.