Laupäeval, Tartu rahu 100. aastapäeva eelõhtul kogunesid Isamaa erakonna liikmed pidulikule koosviibimisele Tartu Ülikooli muuseumi valgesse saali.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Isamaa oma asutamisest alates seisnud Eesti õigusliku järjepidevuse ja rahvuslike huvide eest. “Tartu rahuleping on Eesti riigi sünnitunnistus ja Eesti õigusliku järjepidevuse vundament. See leping on osa rahvusvahelisest õigusest täna ja ka tulevikus.”
Pidulikul üritusel veedeti lõbusalt aega, arutati Tartu rahulepingu tähtsuse üle ning võeti vastu ka poliitiline avaldus.
Isamaa poliitiline avaldus
Tartu rahuleping jääb Eesti sünnitunnistusena alati kehtima
2. veebruaril möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja, kindlustas meie noore riigi iseseisvuse ja tõi meile esimese de jure tunnustamise.
Rahulepingu artikkel 2 ütleb järgmist:
„Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.
Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“
Paraku annekteeris ja okupeeris Venemaa õigusjärglane NSV Liit Eesti Vabariigi 1940. aastal, rikkudes sellega jämedalt rahvusvahelist õigust ja Tartu rahulepingut. Molotovi-Ribbentropi paktist alguse saanud Teine maailmasõda lõppes NSV Liidu jaoks 9.mail 1945. aastal. See tähendas Natsi-Saksmaa alistamist, aga samas ka Euroopa kaheks jagamist. Ida-Euroopa riikide jaoks oli Teise maailmasõja formaalsel lõpul hoopiski teine tähendus kui Lääne-Euroopa riikide jaoks. Juba 22. septembril 1944. aastal oli NSV Liidu sõjavägi okupeerinud taaskord Tallinna ja sundinud Eesti seadusliku valitsuse eksiili põgenema. Hoolimata pikast okupatsiooniajast jäi Eesti iseseisvust tunnustav poliitika maailma demokraatlikes riikides kestma.
Eesti Vabariigi jaoks ei lõppenud Teine maailmasõda koos oma tagajärgedega mitte 9. mail 1945. aastal, vaid hoopis hiljem: 1991. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega ja 1994. aastal NSV Liidu sõjavägede lahkumisega Eestist. Seetõttu omab 9. mai 1945 Eesti jaoks sootuks teistsugust tähendust ja me peame Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt ja selle tagajärgi jätkuvalt rahvusvaheliselt teadvustama. Me oleme aastaid pingutanud selle nimel, et Euroopa ja teised maailma riigid mõistaksid meie ajalugu ja ebaõiglust, mis sai osaks Eestile ja Ida-Euroopa riikidele pärast Teise Maailmasõja lõppu.
Selle rahvusvahelise õiguse rikkumise ja ülekohtu teadvustamiskohustus laieneb ka Eesti Vabariigi Presidendile. Olukorras, kus Venemaa president Vladimir Putin üritab ümber kirjutada Teise Maailmasõja ajalugu ning õigustab MRP salakokkulepete sõlmimist ja rahvusvahelise õiguse rikkumist, ei ole Isamaa erakonna hinnangul Eesti Vabariigi Presidendil sobiv minna 9. mail 2020. aastal Moskvasse tähistama Teises maailmasõjas saavutatud võitu Natsi-Saksamaa üle.
Tartu rahuleping on Eesti riigi sünnitunnistus. Sellel rahulepingul on suur rahvusvaheline tähtsus nii täna kui ka tulevikus. Suhtume suurima austusega nendesse, kes Vabadussõjas võitlesid Eesti riigile välja iseseisvuse ja ka nendesse, kes saavutasid Eesti riigi ühe suurima diplomaatilise võidu – Tartu rahulepingu sõlmimise.
