Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ja majanduskomisjon peavad esmaspäeval kell 11 ühisistungi, mis keskendub Eesti ettepanekutele lennunduse riigiabi reeglite paindlikumaks muutmiseks.
ELAK-i esimees Anneli Ott selgitas, et riigiabi suunised lennundussektoris on Euroopa Komisjoni otsustada, kes ootab praegu liikmesriikide ja valdkonna ettevõtjate tagasisidet seniste reeglite kohta. „Eestil tuleb selgelt välja öelda, et riigiabireeglid peaksid olema Euroopa Liidu äärealadel paindlikumad. Lennundus on kiiresti arenev sektor ja iga maha jäädud päev mõjutab Eesti majandust. Peame seisma Eesti ja teiste Euroopa Liidu äärealade majanduskeskkondade arengu ja turvalisuse eest ning lennundusel on siin väga oluline roll. Seetõttu on hästi toimivad lennuühendused äärealade konkurentsivõime tõstmiseks ja ühendusega paremaks lõimumiseks hädavajalikud,“ märkis Ott.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester nentis, et lennundusettevõtjatele ei ole Eestit Euroopa tähtsamate keskustega ühendavad otselennud paraku äriliselt atraktiivsed. „Meie turg on väike ja Euroopa keskustest kaugel. Kui riigil oleks lubatud paindlikumalt investeerida meile olulistesse otseliinidesse, saaksime meelitada Eestisse rohkem välisinvestoreid ja turiste ning luua eeldused nii äri- kui ka konverentsiturismi arenguks,“ ütles Sester.
Eesti seisukohtadest lennunduse riigiabi reeglite teemal teevad istungil ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Kivinurm ning lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse juhataja Priit Rifk.
Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide tagasisidet kehtivate riigiabi eeskirjade asjakohasuse ja kohaldamise kohta lennunduses kuni 31. juulini.
Kuidas siis seda mõista – et kõigepealt riigifirma, aga tegevus on kommerts teistes riikides. Ja siis tahetakse sellele veel erisoodustusreziimi saada … Väga raske on näha, kuidas sellist tegevust saaks avalikkusele põhjendada. Ärgem tehkem uusi luukeresid, isegi kui need KE omad ministeeriumi järgi on … Kas ei peaks need härrased, kui nad nii võimekad oma mõttetegevuses on – suunama hoopis erasektorisse oma “võimekaid” ideid teostama?