Eestikeelne haridus vajab selgeid sõnumeid ja konkreetset plaani

Eestikeelsele haridusele üleminek peaks Isamaa hinnangul toimuma oluliselt kiiremini kui ministri kavandatud 14 pikka aastat. Foto: Aare Lepaste

Isamaa eestseisus võttis 7. detsembril hilisõhtul vastu poliitilise avalduse, milles tuuakse välja, et vene õppekeelega haridusasutused on võimalik viia eesti õppekeelele üle oluliselt kiiremini kui eestikeelse hariduse tegevuskavas planeeritud 14 pika aasta jooksul.

Haridus- ja teadusministri otsus tulla välja eestikeelse hariduse tegevuskavaga on kiiduväärne. Kahjuks on plaan poolik, liiga pikaldane ega ole ka valitsuses veel läbi räägitud. Sellele annab kinnitust ka Keskerakonna poliitikute avalik vastasseis välja pakutud tegevuskavale.

Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile alates lasteaiast on Isamaa prioriteet ning sellega ei tohi enam viivitada. Lahendada tuleb olukord, kus haridussüsteem toetab ja võimendab kakskeelse inforuumi kujundamist. Korraliku eestikeelse õppeta kannatab ka muukeelsete noorte haridustase ning konkurentsivõime tööturul.

Üleminek eestikeelsele haridusele laiendab eesti keele kandepinda, panustab muu kodukeelega noorte tulevikku ja Eesti majandusse.

Isamaa teab, et vene õppekeelega haridusasutused on võimalik viia eesti õppekeelele üle oluliselt kiiremini kui ministri kavandatud 14 pikka aastat.

Erakonna hinnangul tuleb astuda konkreetseid samme. Eestikeelsele haridusele üleminek viibib senikaua kui tegude asemel töötatakse ainult välja uusi plaane ja töödokumente. Juba 2022. aasta riigieelarves tuleb näha ette vahendid õppematerjalide ning haridustöötajate täiendavaks ettevalmistuseks.

Oluline on algatada vajalikud seadusemuudatused ja viia sisse muudatused riiklikes õppekavades, samuti tuleb näha ette kontrollmehhanismid, millega tagada eestikeelsele õppele ülemineku kohustuse täitmine omavalitsustes ning võimaldada vajadusel viia koolid omavalitsuse haldusest riigi haldusse.

Sama oluline on koolijuhtide riiklik atesteerimine. Senisest oluliselt enam rahalist ressurssi tuleb suunata õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisse. See eeldab nii palgalisa, karjäärimudeli kui alustavate õpetaja tasu süsteemi reformi. Samuti tuleb tagada, et eesti õppekeelega koolide hariduse kvaliteet ei langeks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga