MTÜ Eesti Memento Liit koos eraisikutest kaebajatega esitasid 21. juulil Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kehtestada detailplaneering Maarjamäe Jalgpallikeskuse rajamiseks.
„Me oleme südamest tänulikud neile, kelle kaasabil on sündinud Maarjamäe memoriaal. Seal on jäädvustatud nende eestimaalaste nimed, kelle ainsaks süüks oli armastus oma maa ja rahva vastu ning kelle viimne puhkepaik on tähistamata haudades võõral maal. Meie kohus on nende inimeste mälestust hoida ja teha seda parimal moel!“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. „Me ei võitle jalgpallihallide vastu, vaid seisame selle eest, et Maarjamäel säiliks see sakraalsus, mis seal õnnestunud projektiga saavutatud on,“ lisas Aljaste.
Kaebusega on Tallinna Linnavalitsuse poole pöördunud MTÜ Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu MEMENTO Tallinna Ühendus, MTÜ Jõgevamaa Represseeritud, Memento Järvamaa Ühendus, Memento Rakvere Ühing MTÜ, MTÜ Tartu Memento, Memento Võrumaa Ühendus, Mittetulundusühing Läänemaa MEMENTO ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus „Pärnu Memento“. Eraisikutest on kaebusele kirjutanud alla ka Leo Õispuu, Riina Solman, Reelika Mõttus ja Rudolf Kasper Naruski.
Riina Solman: koalitsioon andis linnavalitsusele võimaluse mängida kannatanud inimeste ja nende järeltulijate tunnetel
Ühe eraisikust kaebaja, Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni juhi Riina Solmani sõnul on kurb, et tänane valitsuskoalitsioon, kelle kätesse usaldati justiitsminister Raivo Aegi juhtimisel mullu oktoobris jõutud kompromisslahendus, sellega edasi ei liikunud, vaid andis Tallinna Linnavalitsusele võimaluse mängida kannatanud inimeste ja nende järeltulijate tunnetel.
„Ehitaja, linnavalitsuse ja ka riigi esindaja seisukohad olid pärast võidupüha üsna üheselt agressiivsed. Avalikkusele anti teada, et minnakse edasi memoriaalist 11 meetrit kõrgema jalgpallihalli ehitamisega, mis igast suunast vaadates oleks inetult mälestuspaigas esile tunginud. Jalgpallihalli on lastele loomulikult vaja, aga kas see tuleb ehitada memoriaali ja sinna ligidale maetud inimeste kõrvale või ikka sinna, kus lapsed tegelikult elavad? Viimast võimalust kompromisslahendus pakkuski,“ selgitas linnavolinik Solman.
Kaebajad märgivad, et nii kommunismiohvrite memoriaali, Maarjamäe memoriaali kui ka Saksa sõjaväekalmistu näol on tegemist kalmistuseaduse mõttes kalmistuga. Kalmistuna on kalmistuseaduses käsitletud vajalike ehitistega maa-ala, mis on ettenähtud surnute ja tuha matmiseks. On üldteada, et kalmistu üheks funktsiooniks on olla lahkunust allesjäänud põlvedele kohaks, kus paikneb mälestusehitis (hauakivi vms) lahkunust. On üldteada, et Eestis on kalmistuid, kus ei toimu enam matmisi.
Kaebajad on seisukohal, et Tallinna Linnavalituse 21.06.2021.a korraldus nr 755, millega kehtestati detailplaneering, on õigusvastane. Kalmistuseaduse § 4 näeb ette nõude, et kalmistu välispiirist peab olema tagatud vähemalt 50 meetri laiune vöönd, kuhu on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.