Eesti elanikud andsid Vabadussõja monumentide kaardistamisel olulist teavet

Vabadussõja monumentide kaardile on lisatud ka 20. juulil avatav Petserimaa Vabadussammas, mille rajamist on toetanud erakond Isamaa. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder alustas 2. juulil toimunud visiiti Kagu-Eestisse just Värska Vabadusväljakuga tutvudes. Foto: Aare Lepaste

Maa-ameti Vabadussõja monumentide kaardile sai 138 monumenti, neist kaheksa lisandus elanike ja kohalike omavalitsuste tagasiside põhjal. Samuti täpsustas amet kohalikelt elanikelt saadud info põhjal monumentide asukoha koordinaate.

Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Sulev Õitspuu selgitas, et amet sai kohalikelt omavalitsustelt ja elanikelt väärtuslikku infot nii kaardikihti ette valmistades kui ka juba avaldatud kaardi kohta.

„Monumentide kaardikihi ettevalmistuse käigus lisasime Eesti Topograafia andmekokku ligi 30 mälestusmärki. Kaardiuudise tagasisidena saime elanikelt ka selliseid andmeid, mida topograafia andmekokku iseseisva mälestusmärgina kanda ei saa, sest mälestusmärgiks oli mõni teine kaardiobjekt näiteks värav, kirik või kool, aga mis temaatilise infona on meile oluline ja vajalik,“ tõi Õitspuu välja.

„Kohalikud elanikud andsid väärtuslikku infot ka monumentide asukoha kohta, nii näiteks täpsustasime kaardil Mustjala Silla kalmistu ja Rannu lahingu monumendi koordinaate, samuti lisasime kohaliku omavalitsuse palvel Värskasse Petserimaa vabadussamba, mille ametlik avamine on alles juulis,“ märkis Õitspuu ning lisas, et monumentide kaardikihi näol täienes kaardirakendus olulise kultuuriloolise infoga, samuti sai riigi infosüsteem elanike aktiivse tagasiside põhjal täpsemaks.

Vaata Vabadussõja monumentide kaarti https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/IUXWczK7

* Andmed pärinevad Eesti Topograafia andmekogust (ETAK) ja Kultuurimälestiste registrist. Andmestik ei pruugi olla täielik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga