Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa sõnas, et tema erakonnakaaslase Yana Toomi paralleel 1940. aasta ja värviliste revolutsioonidega on ebaõnnestunud ning iseseisvuse kaotamine pole demokraatlike protestiliikumistega võrreldav.
Eesmaa sõnas, et Nõukogude Liidu kavatsused Baltimaades on hästi dokumenteeritud ning Eesti ja teiste riikide iseseisvuse kaotamist kinnistati 1939. aastal NSVL-i ja Natsi-Saksamaa välisministrite allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktiga. Selle salaprotokollid jagasid Euroopa kahe totalitaarse režiimi vahel. „Ultimaatumite, eriesindajate ning suurearvulise punaarmee jälgimisel ja suunamisel toimunud protsesse ei saa osa rahva tahte väljenduseks pidada ka siis, kui Eesti kodanike seas leidus kaasajooksikuid,“ ütles keskerakondlane.
Ta tõdes, et Toomi võrdlus 1940. aastal toimunu ja värviliste revolutsioonidega oli kahtlemata ebaõnnestunud ning jätab Eestis toona toimunust väga ekslikku mulje. „Arusaadavalt tekitavad sellised laused küsimusi ja usun, et Toom põhjendab mõeldut lähemalt,“ ütles Eesmaa.
Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom võrdles pühapäeval eetris olnud Vene telekanali jutusaates 1940. aastal Eestis toimunut tänapäevaste niinimetatud värviliste revolutsioonidega.
“Aga mis juhtus 1940. aastal – mulle tundub, et see oli tõenäoliselt midagi sellesarnast nagu meie mittearmastatud värvilised revolutsioonid – eliidi lõhenemine, demonstratsioonid – osa on poolt, osa vastu, kuidagi nii,” ütles Toom telekanali Rossija saates “Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga”.
Saates oli arutusel Eesti ja Läti justiitsministri eelmise nädala avaldus uurida Venemaalt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt okupatsioonikahjude hüvitamise võimalust. Toomi hinnangul oli Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnačsi avaldus tehtud puhtalt sisepoliitilise eesmärgiga.
“Probleem pole selles, kuidas me vaatame 1940. aastal juhtunut, vaid selles, et me kanname okupandi narratiivi üle venekeelsele elanikkonnale. Seda tehakse täiesti konkreetse poliitilise eesmärgiga – osa elanikkonnast kõrvaldatakse sellega riigi juhtimisest ja see justkui sobib kõigile,” rääkis Euroopa Parlamendi saadik Toom. Tema hinnangul pole see, mis juhtus 1940. aastal tänapäeval enam tähtis, kuid ikkagi tekitab pingeid Eesti ja Venemaa vahel.
