Üheksa autorikaitseorganisatsiooni teatasid, et nõuavad riigilt aastate 2014–2017 eest niinimetatud tühja kasseti tasuga seoses kokku 42 miljonit eurot ning pöörduvad selleks riigikohtusse.
Kokku nõuavad organisatsioonid riigikohtus 42,1 miljonit eurot, sellest 37,9 miljonit moodustab saamata jäänud tulu ja 4,2 miljonit eurot tekkinud viivis.
Autorikaitseorganisatsioonid heidavad valitsusele ette, et see on jätnud ajakohastamata seadmete nimekirja, millelt kassetitasu kasseeritakse. Raha nõuavad autorite ühing, fonogrammitootjate ühing, esitajate liit, audivisuaalautorite liit, heliloojate liit, interpreteetide liit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit ja näitlejate liit.
“Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse,” ütles Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar pressiteates.
Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu.
Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis.
Valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, ei too aga välja uusi salvestusseadmeid, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati.
“Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad siiralt, et tänane valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma,” teatasid liidud.
Autorikaitsjad tuginevad riigikohtu märtsikuisele otsusele, mille järgi peab riik autorikaitsjatele maksma 80 000 eurot aastate aastate 2010 kuni 2013 saamata jäänud tulu eest. Vaidlus seisneb selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse.
Justiitsministeerium on varasemalt hinnanud, et tühja kasseti tasu eest võiks sel perioodil hüvitada 400 000 eurot. Just nii suur oli hüvitis perioodi 2010–2013 eest. Võimaliku hüvitise suurus sõltub sellest, milliste andmekandjate eest on ühingutel õigus tühja kasseti tasu saada. Kui lähtuda ringkonnakohtu 31. oktoobri otsuse metoodikast, siis on õigustatud hüvitiseks ligi 320 000 eurot, kuid kui kassetitasu tuleks maksta ka nutitelefonide ning süle- ja lauaarvutite eest, siis võib õigustatud hüvitis olla justiitsministeeriumi hinnangul üle 3 miljoni euro.
Autorikaitsjate taotluse kohaselt peaks sellesse loetelusse lisama tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, kõvakettad, CD ja DVD kirjutajad, mobiiltelefonid, audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD-salvestajad, välised kõvakettad, USB-mälupulgad, kõvakettaga videotuunerid, salvestavad digiboksid ja nutitelerid.
Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias – on tasud inimese kohta 2-3 eurot aastas; Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on oma näitajaga ehk 0,02 eurot 2013. aastal Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.
