Viljandi Muuseumi direktori Jaak Pihlaku innustusel ja Kaitseliidu Põlva maleva vabatahtlike eestvõttel raiuti võsast välja ja korrastati Põlva kalmistul asuv nooremleitnant Richard Rumme rahupaik.
„Minu roll kogu protsessis oli tagasihoidlik. Andsin korralduse, et haua peab korrastama ning edasise eest kandis hoolt Kaitseliidu Põlva maleva Põlva malevkonna juhatus eesotsas Madis Pintsoniga. Küll on mul hea meel, et malevkonna juhatus haaras kohe initsiatiivi ning kaasas rahupaika korrastades teisigi abilisi, kes kangelaste meelespidamist oluliseks peavad. Käsk langes seega viljakale pinnasele,“ märkis Põlva maleva pealik kapten Raivo Pehk.
„Kõige suurema töö tegid Rumme rahupaika korrastades ära siiski malevkonna juhatuse liikmed Vello Eesmaa ja Tõnu Mudalomp, tänu kellele said nii sõjasangari kui ka tema vanemate hauaplatsid 23. oktoobriks tundmatuseni muutunud väljanägemise,“ jäi ka malevkonna pealik leitnant Madis Pintson enda rollist kõneldes pigem tagasihoidlikuks.
Veel hiljuti polnud sõjasangari hauaplatsi leidmine kergete killast. Ümbruskond oli võssa kasvanud, kõikjal vohas kuluhein ning hauaplatsidest andsid aimu vaid Rumme ja tema vanemate matmiskohti tähistavad sambad, millel olevad ristid oli lahti murdunud või murtud.
„Ristide puhastamise ja taastamisega tegeles Põlva Tehnika Metallitööd OÜ eesotsas Tarmo Traageliga. Väärib eraldi märkimist, et kuuldes, millega tegemist, otsustas metalliettevõtte töö teha oma kulu ja kirjadega. Ristidel olnud plaatide taastamisega tegelesid Eesti Maanteemuuseumi restauraatorid, kes suunasid meid veelgi parema tulemuse saamiseks Võrus olevate oma ala meistrite jutule. Parima nõu ja jõuga olid abiks ka EELK Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola ning Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik Anu Lepp,“ loetles Madis Pintson.
„Kui alguse juurde tagasi tulla, siis esimest korda käisin Rumme kalmul ja süütasin seal mälestusküünla talvel. Kuna maad kattis paks lumevaip, polnud tookord võimalik hinnata, mis olukord hauaplatsil tegelikkuses valitseb. Kevadel tuli teema malevkonna juhatusega taas päevakorda, kuid alles suvekuudel selgus lõplikult, et reaalselt hauaplatsi keegi ei hoolda. Korrastustöid kiirendas omakorda Põlva kalmistut külastanud Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlaku saadetud teemakohane kiri,“ meenutas Raivo Pehk ning lisas, et edaspidi peab Richard Rumme rahupaiga hooldamist enda kohuseks Kaitseliidu Põlva malev.
Tuleva aasta 3. jaanuaril, Richard Rumme surma-aastapäeval, on sõjasangari kalmul kavas mälestushetk ning edaspidi süüdatakse Rumme langemispäeval kalmuaias iga-aastaselt mälestusküünal.
Kiitus tegijatele! Varasemaga võrreldes on vahe tohutu.