Ümbrikupalga osakaal on tänavu langenud rekordmadalale tasemele, selgus tööportaali CVKeskus.ee uuringust. 2019. aastal kinnitas ümbrikupalga saamist ainult 4,7 protsenti vastanutest. Seejuures sai terve palga ümbrikus 3,1 protsenti vastanuist.
Samas tööturule sisenemisel on aga ümbrikupalga saamise oht endiselt kõrge, pea iga kümnes vähem kui kaheaastase töökogemusega töötaja puutub kokku “mustalt” töötasu saamisega, selgus uuringust.
Enam kui 5400 töövõtja käest küsiti, kas nad saavad osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2019. aastal kinnitas ümbrikupalga saamist 4,7 protsenti vastanutest. Seejuures sai terve palga ümbrikus 3,1 protsenti vastanuist ja osalist ümbrikupalka 1,6 protsenti.
“Ümbrikupalga levik on Eestis jõudsalt vähenemas, kuid uuring näitab selgelt, et meie tööturul on teatud riskirühmad, kes on endiselt sunnitud vastu võtma töötasu mustalt,” ütles tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.
Seejuures on ümbrikupalga osakaal endiselt meeste seas pea kolm korda levinum – kui meestest oli “musta” töötasuga kokku puutunud 7,5 protsenti vastanutest, siis naistest 2,8 protsenti. Kui naiste seas oli ümbrikupalga levik aastaga 1,4 protsendipunkti võrra vähenenud, siis meeste seas püsis ümbrikupalga osakaal pea muutumatuna, vähenedes vaid 0,4 protsendipunkti.
Valdkondade lõikes on ümbrikupalk levinum toitlustussektoris, kus oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 16 protsenti vastanutest. Ümbrikupalk on keskmisest tavalisem ka turismi- ja hotellinduse valdkonnas 14,3 protsendiga ning ehitussektoris 8,4 protsendiga.
Just ehitussektoris on aga ümbrikupalga levik aastaga märkimisväärselt vähenenud – nimelt veel möödunud aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 13,8 protsenti ehitussektori töötajatest.
Riskirühmaks tuleb aga endiselt lugeda ka kogemusteta noori. Vähem kui kaheaastase töökogemusega vastajatest sai ümbrikupalka pea iga kümnes, 19-aastaste ja nooremate seas aga tervelt 13,1 protsenti.
Kolmandaks riskirühmaks on aastaid olnud madalama haridustasemega töötajad, kus on ümbrikupalk samuti tunduvalt levinum. Ka värske uuring näitab, et kui kõrgharidusega töötajatest oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 3,5 protsenti vastanutest, siis põhiharidusega vastajate seas oli ümbrikupalk enam kui kaks korda levinum 7,7 protsendiga. Teisalt on aga näha positiivset trendi, kuna veel 2017. aastal puutus “musta” töötasuga kokku tervelt 18,1 protsenti põhiharidusega töötajatest.
Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja ümbrikupalga aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel.
Tööportaal CVKeskus.ee viib juba kümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut.
