President Kersti Kaljulaid meenutas laupäeval laulupeo avakõnes laulupeo 150-aastast ajalugu ning lisas, et laulmine teeb eestlase rõõmsaks, julgeks ja vabaks.
“150 aastat tagasi toimus meie esimene laulupidu. Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb – ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud. Laul teeb eestlase rõõmsaks. Laul teeb eestlase julgeks ja laul teeb eestlase vabaks,” lausus Kaljulaid kümnetele tuhandetele inimestele.
“Ka siis, kui sumisesime rohkem nagu suletud suuga, oli laulu- ja tantsupeos eestlane olemist ikkagi veidi rohkem kui argipäevas. Mõte me peas oli kõigil ju üks, kui laulsime – oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,” ütles ta.
“Jah, okupatsiooniaja pidude näos olid ka armid, võõrad laulud. Aga oli Koit ja oli Isamaa. Ja veeretati Viru valssi, ja viire takka loojus päike. Mõistsime ütlemata. Ja jäime alles. Las ta siis kumiseb meiega tänagi kaasa – see minevik, olevik ja muidugi tulevik!”
“Laulupidude tulevik, muide, sebib täna ja homme siin laulukaare esiridades. Kus nemad lähvad, põrand põrub. Ikka nii, nagu meie väsimatud tantsuõpetajadki tahavad – rõhksamm vastu maad. See on väikese eestlase tänane, naerulohkudega maailm,” ütles president.
“Nemad, need väikesed eestlased, laulavad juba maast, mida armastavad. Nad laulavad sellestki, et õnn ei tule pikutades, pigem sabast sikutades. Just need on eestlaste laulud – kild lootust igas nukras hetkes ja väike manitsus ka igas rõõmsas päevas.”
“Head eestlased! On lauluaeg. Olge meiega ja laulge julgesti meiega! Meie dirigendid on ka teie dirigendid, sel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes!”
