Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5 protsenti.
Kvartali SKP oli jooksevhindades 6,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga 4,6 protsenti, teatas statistikaamet.
Majanduskasvu vedas seejuures töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta teises kvartalis. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline.
Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.
Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus esimeses kvartalis enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel. Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.
Sisenõudlus kasvas esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Võrreldes eelnevate kvartalitega oli aeglasem kasv tingitud eelkõige eratarbimise kasvu 2,8-protsendilisest aeglustumisest. Eelmise aasta lõpus alanud kiire kasv kapitali kogumahutuses põhivarasse jätkus esimeses kvartalis ja oli 20,4 protsenti.
Enim kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli esimeses kvartalis 4,6 protsenti. Kaupade eksport kasvas viimase kahe aasta kiireimas tempos ehk 6,9 protsenti. Enim panustasid sellesse koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu.
Tavaliselt kaupade ekspordist kiiremini kasvanud teenuste eksport oli esimeses kvartalis hoopis kerges languses 0,4 protsendiga. Põhjuseks nii ehitus- kui ka raudteekaubaveo teenuste müügi vähenemine. Kaupade ja teenuste import kasvas 3,8 protsenti. Metalltoodete ja elektriseadmete sisseveo toel kasvas kaupade import 4,8 protsenti. Teenuste import kasvas vaid 0,5 protsenti. Netoeksport moodustas esimeses kvartalis 3 protsenti SKP-st.
Esimeses kvartalis suurenes nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,7 protsenti ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,3 protsenti. Tööjõu ühikukulu kasvas SKP-ga samas tempos 4,6 protsenti.
